Eestit on Lutsari sõnul tabanud uus koroonalaine ja nakatumised kasvavad kiiresti. "Me oleme tõusulainel praegu. Iga nädal on rohkem nakatunuid kui eelmisel. Mingit traagikat või katastroofi ma selle juures ei näe. Koroonaviirus on nüüdseks vaid üks respiratoorsetest viirustest ja ilmselt jääbki ta meie hulgas ringlema. Praegu ei paista, et see täielikult kaob nagu SARS-CoV-1," ütles Lutsar ERR-le.

Nakatumiste arvu kasv võib Lutsari hinnangul jätkuda veel nädalaid. Seejuures ei saa koroonat siiski veel nimetada hooajaliseks haiguseks. "Hooajalised viirused on sellised, mis mõneks ajaks kaovad täiesti ära. Kui võtame näiteks gripi, siis suvel seda siin piirkonnas sisuliselt polegi. Vaid üksikuid juhtumeid võib siin ja seal esineda. Koroona on praegu lainetena kulgev haigus," selgitas arst.

Koroonaviiruse lainelisus pole aga veel selgelt välja kujunenud. "Esialgu tundus, et need lained tulid iga kolme kuu tagant. Viimane laine saabus aga märksa hiljem kui kolme kuu eest. Seega teatavat regulaarsust pole veel välja kujunenud ja viirus alles otsib oma kohta. Paratamatult olime tükk aega laine põhjas ja nüüd liigume jälle tipu suunas. Kui tipp on saavutatud, siis hakkab ka viirus jälle taanduma," märkis Lutsar.

Vaktsineerimine viiruse levikut enam ei peata

Eesti immuniseerimise ekspertkomisjon soovitab käesoleval sügisel koroona vastu vaktsineerida üle 60-aastastel ja immuunsust mõjutavate haigustega inimestel. Vaktsiin hoiab Lutsari sõnul ära raske põdemise, kuid ei hoia ära nakatumist. "Nakatumise risk on sisuliselt kõigil võrdne, nii noortel kui ka vanadel. Vaktsiin võib nakatumisriski vähendada paariks kuuks, aga see ei tähenda, et mõne aja pärast jälle ei nakatuks. Oleme saanud üha rohkem tõendust sellele, et vaktsiin lihtsalt ei hoia nakatumist ära," tõdes ta.

Niisiis ei võta läbipõdemine ega vaktsineerimine koroonaviirust ringlusest välja. "Koroonaviirus muteerub väga kiiresti. Viiruse strateegia paistab hetkel olevat immuunsuse eest ära põgenemine ja nii tekivad ka uued lained," möönis Lutsar: "Samas on noortel ja tervetel inimestel raske haiguse risk väga väike." Seega kui nakatumisrisk vaktsineerimisega niikuinii ei alane ja haiguse kulg on kerge, pole Lutsari hinnangul ka erilist põhjust vaktsineerimiseks.

Teine murekoht on koroonavaktsiinidega kaasnevad kõrvalnähud. "Neid esineb küll haruharva, aga nii noorematel meestel kui ka naistel võib ette tulla müokardiiti ehk südamelihase põletikku ja perikardiiti ehk südant ümbritseva pauna põletikku," nentis viroloog.

Koroonaviiruse varasemad tüved olid piisavalt rängad, et vaktsineerimisega kaasnevaid madalaid riske õigustada. Lutsari sõnul see enam nii pole: "Pärast omikronitüvede saabumist on noortel inimestel raskelt nakatumine väga ebatõenäoline."

Ülemäära ei tasuks muretseda ka väikeste laste pärast. "Lastel esines varasemate tüvedega multisüsteemset põletikureaktsiooni, kuid omikronitüvede tulekuga see sisuliselt kadus. Võib-olla alla aasta vanused lapsed satuvad haiglasse, aga ka siis esineb raskeid haigustüsistusi väga harva. Riskid on ennekõike ikka eakamatel inimestel, " võttis Lutsar teema kokku.

Haiglaravi vajab järjest rohkem ininmesi

Terviseameti andmetel registreeriti novembri esimesel nädalal 1829 haigusjuhtu ja nakatumine kasvas 60 protsendi võrra. Eestis ringlev koroonaviiruse tüvi saadab haiglaravile eelkõige vaktsineerimata eakaid. Oktoobri viimasel nädalal hospitaliseeriti 220 patsienti.

"Sümptomaatilistest patsientidest pea 75 protsenti on üle 60-aastased ja valdavas enamuses on nad ka vaktsineerimata," ütles terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Kärt Sõber möödunud nädalal avaldatud teates. Vaktsineerimine on tema sõnul eakate puhul ainus võimalus raskete haigusjuhtude ennetamiseks.

Kuna üle 60-aastaste vanuserühmas on vaktsineerimine või läbipõdemise järgne immuunsus ajaga vähenenud ning on suurenenud inimeste arv, kes on koroonaviiruse ja teiste respiratoorsete viiruste suhtes vastuvõtlikud, ennustab terviseamet järgnevatel nädalatel haiglaravi vajajate kasvu. Ülekoormuse ohtu tervisehoiusüsteemile siiski ei ole.