Jaanuari keskpaigas alanud seireetapi vältel testiti koroonaviiruse suhtes 2179 inimest. Neist andis positiivse proovi 3,6 protsenti, kellest omakorda pooled olid nakkusohtlikud.

Teisisõnu oli jaanuari lõpu seisuga nakatunud koroonaviirusega iga 28. täisealine ja iga 42. on veel nakkusohtlik. Ligi pool nakatunutest olid tuntavate haigusnähtudeta. Täpsem ülevaade seire käigus tuvastatud nakkusjuhtumeid põhjustanud viirusetüvedest selgub nädala jooksul.

Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on praegune olukord rahunenud. Sellele viitab ka haiglaravi vajavate juhtumite arvu kahanemine.

Nakatunute arvu vähenemise kõrval on koroonaviirusevastaste antikehadega täisealiste osakaal Eesti elanikkonnas kasvanud. Kaitsekehad on olemas 93 protsendil täisealistest. Näitaja on kolme protsendi võrra kõrgem kui eelmisel kuul ja ühtlasi seireajaloo kõrgeim näitaja.

Kalda sõnul võib tulemustest järeldada, et antikehadega elanike osakaal on kasvanud ennekõike läbipõdemise arvelt.

Inimeste huvi tõhustusdoosi tegemise vastu on eelmise kuuga võrreldes veidi vaibunud. Kui 2022. aasta lõpus oli tõhustusdoosi valmis tegema veidi enam kui kolmandik vanemaealistest, siis nüüd plaanib seda teha vähem kui kolmandik. Noorte, kuni 39-aastaste täisealiste seas on huvi üksnes kümnendikul.

Kalda sõnul võiks organismi kaitsevõimet edaspidi tõhustusdoosiga tõstaennekõike riskirühmade esindajad.

Edaspidi hoiab koroonaviiruse levikul silma peal terviseamet, mis hakkab seirama seda samamoodi nagu gripi-, RS- ja teisi ülemiste hingamisteede viirusi. Proove kogutakse koostöös perearstikeskuste ja haiglatega.