"Koroona ei ole kaugeltki mitte nii aktiivne ega hull kui siin viimased aastad, aga ta ei ole mitte kuhugi kadunud. Inimesed endiselt haigestuvad ja satuvad haiglasse," ütles Maimets saates "Vikerhommik".

Eelmisel nädalal registreeriti Eestis iga päev umbes 35–37 haigestumist. Neist sattus haiglasse 20 inimest, kellest kuus vajas haiglraravi otseselt Covidi tõttu. "Need arvud võib-olla ei ole väga suured, aga me näeme sügise saabumist. Iga nädalaga lähevad need arvud vaikselt suuremaks," osutas professor.

Haigestumise statistika põhjal tõdes Maimets, et Covid-19 viirusel pole veel välja kujunenud klassikalist sügistalvist levikumustrit. Küll aga väheneb ajas selgelt nii vaktsineeritud kui ka haiguse läbi põdenud inimeste immuunkaitse.

"Vähenemine toimub kuudega, nii et erinevad inimesed satuvad vähenemise seisu erineval ajal. Seetõttu ei olegi [leviku mõttes] nii palju vahet isegi, kas on oktoober või juuni," tõdes ta. Pigem sõltub nakkuse levik Maimetsa sõnul inimeste suhtluskäitumisest: "Kui nüüd kool hakkab peale, siis inimesed kogunevad rohkem ja on rohkem võimalusi selle levitamiseks."

Praegune kaitsesüst kaitseb kuu aja pärast

Eestis ringleb uus Covid-19 viiruse variant EG5, mida täheldati maailmas juba veebruaris. Varianti on Toivo Maimetsa sõnul tuvastatud juba rohkem kui 60 riigis. "EG5 võtab teisi variante üle, mis näitab, et  viirus on endiselt muteeruja: see otsib uusi võimalusi levimiseks. Meil on samuti EG5 tüvi väga selgelt sees," sõnas ta.

Nii Pfizer kui ka Moderna said hiljuti valmis uue koroonavaktsiini, mis sihib just EG5-st vaid ühe aminohappe poolest erinevat eelkäijat: varianti XBB1.5. "Arvatavasti homme Euroopa ravimiamet annab ka nende vaktsiinide kasutamise loa," oletas professor. Nii võivad uusimad vaktsiinid olla maailma keskladudes olemas juba järgmisel nädalal.

"Teisest küljest ma tahan rõhutada, et ka olemasolevad vaktsiinid töötavad tegelikult täiesti korralikult," märkis Maimets. Laborikatsete andmetel muudab ühe aminohappeline erinevus vaktsiinide toimet küll pisut, ent vahe on professori sõnul liiga väike, et olemasolevaid vaktsiine maha kanda.

Sestap soovitab Maimets inimestel, kelle viimasest vaktsiinist või põdemisest on möödas üle kuue kuu, juba praegu uus kaitsesüst ära teha: "Täna-homme on õige aeg minna ja olla valmis sügiseks." Nimelt kulub immuunsuse tekkeks peale vaktsineerimist neli kuni kuus nädalat aega. Eriti peaksid professori sõnul sügisele mõeldes kaitsesüsti ära tegema üle 60-aastased ja immuunpuudulikkusega inimesed.

Neile, kes Covid-19 riskirühma ei kuulu, pani Maimets südamele, et haiguse läbipõlemine on endiselt üsna suur risk. "Esiteks on siin vanusega risk. Teiseks me keegi väga täpselt ei tea, kui hea meie immuunsüsteemi olukord ikkagi on," tõdes ta. Niinimetatud pikk Covid kulgeb tema sõnul haiguse läbi põdenud inimesel samuti palju raskemalt kui vaktsineeritul.

Maimetsa sõnul ei maksaks ära unustada ka grippi. "Viimasel gripihooajal suri Eestis 62 inimest. See ikkagi on terve hulk inimesi ehk ma ütleksin, et gripp ei ole mingi tavaline külmetus või nohu," osutas ta. Oktoobri keskel jõuavad Eestisse uued ja just saabuva hooaja tüvesid sihtivad gripivaktsiinid. "Minu kindel soovitus on oktoobri keskel võtta kätte ja käia vaktsiin ära teha. Eriti vanematel inimestel," ütles professor.