Lääne antropoloogid on kaua uskunud, et end loodusandidest elatavates ühiskondades valitses soopõhine tööjaotus. Selle järgi tegelesid mehed eeskätt küttimise ja naised korilusega. Hiljutine uuring näitab aga, et paljudes sellistes kultuurides käisid jahil nii mehed kui ka naised.

Teadusajakirjas PLOS ONE ilmunud uuringu autorid uurisid kümneid varasemaid teadustöid, mis keskendusid naissoost küttide matmiskommetele. Uuritavad teadustööd ulatusid tagasi 19. sajandisse ja puudutasid 63 korilusküttivat ühiskonda. Nende hulgas leidus erinevaid hõime nii Põhja-Ameerikast, Aafrikast, Austraaliast kui ka Aasiast.

Sealjuures olid paljud teadustööd kirjutatud etnograafide poolt, kes elasid koos küttide-korilastega ja uurisid nende käitumist. Uuritud kogukonnast tegelesid naised küttimisega viiekümnes kogukonnas. Sealjuures ei kaotanud naised kütiseisust ka peale emaks saamist.

Teadlased tõid välja, et 87 protsenti küttimisega tegelevate naiste poolt ette võetud jahiretkedest olid sihilikud. See tähendab, et loomi ei kütitud korilustegevuste kõrvalt, vaid peaeesmärk oli liha leida. Siiani olid teadlased eeldanud, et naised küttisid vaid siis, kui selleks koriluse kõrvalt võimalus tekkis.

Naised ei küttinud mitte ainult väikseid loomi, nagu näiteks linde ja jäneseid, vaid ka suuremat saaki. Eriti torkas see silma Ameerika korilasküttide puhul, kus põtru ja kitsi jahtivat meeste ja naiste osakaal oli sisuliselt võrdne. Sellist vahekorda on võimalik tuletada hauda kaasa pandud kontide pealt.

Küttimiseks kasutasid nii mehed kui ka naised erinevaid relvi, vastavalt eelistustele. Nende hulka kuulusid odad, vibud ja noad. Vahel kasutati ka koeri, võrke ja püüniseid. Küll aga erinesid vahel naiste ja meeste jahipidamisviisid. Filipiinidel eelistasid näiteks mehed naistest rohkem vibude kasutamist ja naise nuge. Mehed läksid sageli jahile üksinda või kahekesi, naised aga rühmades ning koertega.

Kusjuures naised kandsid väikseid lapsi sageli jahiretkedel endaga kaasas või jätsid nad teiste kogukonna liikmete juurde. Vanemad lapsed võtsid jahist osa.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.