Maailma vanim puitrajatis võib muuta senist arusaama kiviajast

Kahte puuhalgu võib pidada maailma vanimaks rajatiseks.
Kahte puuhalgu võib pidada maailma vanimaks rajatiseks. Autor/allikas: Ajakiri Nature.

Teadlased avastasid maailma vanima näite puidu kasutamisest ehitusmaterjalina. Kahe omavahel ühendatud puutüki vanus ulatub peaaegu poole miljoni aastani. Vanimad Homo sapiensi ehk nüüdisinimese fossiilid on ligikaudu 300 000 aastat vanad ehk puitu võis töötleda hoopis mõni teine inimliik. Samuti võib see viidata paiksele eluviisile.

Struktuur avasti Sambias, Kalambo joa lähistel. Paleoliitikumi ajast on üldiselt säilinud väga vähe puidust valmistatud esemeid, sest tavaliselt mädanevad need ajaga lihtsalt ära. Seetõttu arheoloogid üldiselt ei tea, kas või kui palju kiviaja inimesed üldse puitu kasutasid ja ka leiukohti on avastatud väga vähe.

Senine maailma vanim näide puidu kasutamisest ehitusmaterjalina pärineb Lõuna-Aafrikast ja on ligikaudu 100 000–200 000 aastat vana. Uusim leid on hinnanguliselt aga 476 000 aasta vanune, pärinedes märkimisväärselt kaugemast ajaloost. Seejuures on samas kohas väljakaevamisi tehtud juba üle 50 aasta, aga puidu vanust aitas määrata kõige uuem tehnoloogia.

Milleks kahte omavahel ühendatud halgu kasutati, ei oska teadlased öelda. Küll aga on selgelt näha, et neid on töödeldud. Ajakirjas Nature avaldatud uurimistöö järgi võib tegu olla osaga mõnest suuremast rajatisest, näiteks käiguteest, istumisalusest või isegi varialusest. See võib omakorda tähendada, et puiduga töötasid paikselt elavad inimesed, sest selliseid rajatisi on tülikas endaga kaasas kanda

Laialt levinud arusaama järgi olid selle aja hominiidid ehk inimlased rändava eluviisiga, mis võimaldad end elatada küttimise ja korilusega. Sageli järgnesid nad loomakarjadele ja kasutasid argitöödeks algelisi tööriistu. Puidust rajatiste valmistamine tuli teadlastele üllatusena ja seab senise kujutelma rändavatest küttidest-korilastest küsimärgi alla.

Kuigi laagripaiga asukate päritolu pole päris selge, oletavad uuringu autorid, et tegu võiks olla Heidelbergi inimesega ehk Homo heidelbergensis'ega, kes ilmus planeedile ligikaudu 600 000 aastat tagasi ja elas teadaolevalt samas piirkonnas. Senine kõige vanim "ehitis" kui selline pärineb 176 000 aasta tagusest Prantsusmaalt, kuhu neandertallased püstitasid kivist kivisambaid.

Vanuseuuringu viisid läbi Liverpooli ülikooli teadlased. Lisaks kahele kokkusobituvale puutükile leidsid nad neli puidust tööriista, mis pärinevad hilisemast ajast. Huvitaval kombel paistab, et sama kohta kasutati kas peatus- või elupaigana läbi ajaloo mitmetel perioodidel.

Toimetaja: Rait Piir

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: