Neandertallased ajasid tökatit nutikalt
Neandertallased olid veel nutikamad kui seni arvatud, kui arvestada seda, kuidas nad Saksa teadlaste värske uuringu järeldusel tökatit ajasid.
Tökat ehk kasetõrv oli neandertallastel kasutusel liimina, millega kleebiti kokku kivist, puust ja luust tööriistu ja relvi.
Patrick Schmidt Tübingeni Eberhard Karli Ülikoolist ja ta kolleegid väidavad oma eksperimentaalarheoloogilise töö põhjal, et neandetrallastel oli tökati saamiseks kasutusel palju keerukam meetod, kui seni enamasti eeldatud.
Arheoloogid on aegade jooksul arutanud, et võib-olla kraapisid neandertallased tökatit lihtsalt lõkkeasemest korjatud kivide küljest; teisalt on mõeldud, et nad võisid seda musta kleepuvat ollust siiski ka aktiivselt valmistada ehk ajada.
Schmidt ja ta kolleegid ajasid oma teadustöös tökatit viiel eri viisil, nii maa all kui ka maa peal, püüdes jäljendada kiviaegseid võtteid, ja vaatasid, millisel moel aetud tökat sarnanes keemiliselt koostiselt kõige rohkem neandertallaste tööriistade küljest leitud tökatiga.
Katse osutas, et neandertallased ei kraapinud tökatit kindlasti lõkkes olnud kivide küljest, ka ei olnud nende kasutatud tootmismeetod mitte kõige lihtsam kõigi võimalike seas.
Schmidt ja ta kolleegid sedastavad ajakirjas Archaeological and Anthropological Sciences, et neandertallased ajasid tökatit kõige tõhusamal maa-aluse kuumutamise meetodil, kus hapniku ligipääs oli piiratud.
Teadlaste sõnul ei ole kuigi tõenäoline, et neandertallased jõudsid selle meetodini juhuslikult. Arvatavasti kasutasid nad algul lihtsamaid võtteid ja jõudsid keerukuseni aja jooksul läbi katsetuste.
Maa-alune tökatiajamine on omajagu keerukas seetõttu, et käib varjatult, mistap ei saa kõike käigu pealt korrigeerida ja asi tuleb läbimõeldult ette valmistada.
Neandertallased ajasid tökatit teadaolevalt juba sada tuhat aastat enne nüüdisinimesi. Viimaseil aastail on neandertallaste kõrgelt arenenud kognitiivsetest võimetest saadud ka muud tõendust.
Uute materjalide tahtliku loomise oskus on kahtlemata üks oluline tunnus, mis inimest muust loomariigist eristab. Tänasel päeval on keemiatööstus üks majanduskasvu põhimootoreid.
