Euroopa kütid-korilased seilasid Aafrikasse juba kiviajal

Tänapäeva Tuneesia aladelt päevavalgele tulnud umbes 8000 aasta vanused inimsäilmed olid rahvusvahelise teadlasrühma sõnul üllatavad. Selgus, et Aafrika põhjarannikul viimse puhkepaiga leidnud inimesed pärinesid osaliselt Euroopa küttide-korilaste seast.
Homerose eeposest "Odüsseia" leiab lugeja kirjelduse, kuidas vana-kreeka rändur Odysseus seilas üle veinitumeda mere. Nüüd näitab uus rahvusvaheline uuring, et kütid-korilased võisid taolise rännaku ette võtta Homereose kirjanduslikest avantüüridest tuhandeid aastaid varem. Arheoloogilistest leidudest nähtub, et Vahemere ületasid juba kütid-korilased, kes kinnitasid kanda Põhja-Aafrikas, vahendab Nature News.
Uuring heitis esimest korda pilgu tänapäeva Tuneesia ja Kirde-Alžeeria aladele jäävast Ida-Magribi piirkonnast välja kaevatud muistsete inimeste genoomile. Ilmnes, et enam kui 8000 aasta eest kiviajal sealkandis elanud inimesed olid osaliselt Euroopa küttide-korilaste järeltulijad.
Leid on esimene otsene tõend, et inimesed seilasid üle Vahemere juba ammusel ajal. Mõned varasemad uuringud on juba varem viidanud, et Euroopa ja Põhja-Aafrika küttide-korilaste vahel võis olla kultuurikontakte. Nüüd pakub võimalusele tuge ka geeniuuring.
Praegu on teadlased ära kaardistanud muistete genoomide põhjal põllumajanduse tekke Lähis-Idas 12 000 aasta eest. Samuti on kirjeldanud nad maaharimise levikut Euroopasse. Samas on Vahemere lõunakallas ehk Põhja-Aafrika jäänud suuresti uurimata, osutab uuringu üks juhtivautoreid, Harvardi Meditsiinikooli populatsioonigeneetik David Reich.
Euroopast välja
Koostöös Alžeeria ja Tuneesia teadlastega järjendas David Reichi töörühm üheksa inimese luudest ja hammastest saadud DNA. Kõigi üheksa inimese säilmed kaevati välja Ida-Magribi erinevatest leiukohtadest. Nad võisid elada umbes 6000–10 000 aastat tagasi.
Kõigi uuritavate genoomis olid olemas jäljed kohaliku küttide-korilaste asurkonna päritolust. Selle poolest sarnanesid nad varasemates uuringutes kirjeldatud ning tänapäeva Maroko aladel elanud muistsete inimestega.
Marokos ehk Lääne-Magribis asendus kohalike küttide-korilaste põlvnemisliinid suuresti Gibraltari väina kaudu saabunud Euroopa maaharijate omaga. Seevastu Ida-Magribis jäi kohalik geenimaterjal Tuneesia ja Alžeeria alade elanike seas püsima veel pikka aega peale Euroopa ja Lähis-Ida maaharijate saabumist.
Leid on kooskõlas tõenditega, et Ida-Magribis elanud inimesed võisid ilmselt hakata karjatama sisse toodud lambaid, kitsi ja veiseid. Samal ajal küttisid nad endiselt kohalikke loomi ning korjasid loodusest taimi. Põlluharimine sai Ida-Magribis hoo sisse märksa hiljem. Reich oletab, et kohaliku pärilikkusaine visa kadumine võib ida pool seotud olla kohalike soovimatusega põlluharimist omaks võtta.

Ühele Tuneesia leiukohast välja kaevatud muistsele mehele panid teadlased nimeks Djebba. Tema genoom üllatas töörühma: kogu Djebba genoomist oli umbes kuus protsenti seostatav Euroopa küttide-korilaste omaga. Töörühma hinnangul segunesid mehe magrebi päritolu esivanemad Euroopast tulnud küttide-korilastega umbes 8500 aasta tagasi. Vähem leiti sarnasest segunemisest märke ka ühe samast leiukohast välja kaevatud naise genoomist.
Kanuuretked
Kust täpselt Djebba Euroopa esivanemad pärinesid, pole töörühma sõnul võimalik kindlaks teha. Küll aga nimetavad nad võimalike variantidena Tuneesia rannikust mõnesaja kilomeetri kaugusele jäävat Sitsiiliat või muid väiksemaid Vahemere saari. Näiteks tuli ühest Tuneesia leiukohast välja väiksemalt Pantelleria saarelt pärit vulkaanilist klaasi ehk obsidiaani, osutab uuringu kaasautor ja Itaalia riikliku teadusnõukogu päranditeaduste instituudi arheoloog Giulio Lucarini.
Euroopa ja Põhja-Aafrika kütid-korilased võisid ületada Sitsiilia väina pikkade puust kanuudega: seejuures võisid nad liikuda ühelt nägemisulatuses olevalt saarelt teisele. Mitu võimalikku vahepeatust sel teekonnal on ära uppunud. Sestap on Lucarini sõnul keeruline leida nende merereiside kohta rohkem tõendeid.
Uuringuga mitte seotud Laguna Ülikooli populatsioonigeneetiku Rosa Fregeli sõnul on tegu olulise leiuga, mis näitab, et Vahemeri polnud kiviaja inimeste rännuteel kuigi suur takistus. Ta loodab, et tulevastes uuringutes tuleb välja veel üllatusi nii Vahemere põhja- kui ka lõunakaldalt.
Uuring ilmus ajakirjas Nature.
Toimetaja: Airika Harrik