Inimeste ja teiste ahvide geneetiline vahe sai selgemaks

Rahvusvaheline 123 teadlast ühendav töörühm järjendas esimest korda täielikult kuue inimahvi liigi genoomid. Enam kui 20 aastat kestnud ponnistuste järel sai nüüd selgemaks, mis eristab inimest šimpansist, orangutanist ja teistest sugulasliikidest. Täisgenoomidest võib abi olla ka liigikaitses ja inimese enda kujunemisloo mõistmisel.
Genoom sisaldab organismi täielikku geneetilist informatsiooni ehk kogu ühes rakus leiduvaid DNA järjestusi. Genoomi järjendamine tähendab, et iga DNA molekuli puhul tehakse kindlaks, millistest ehituskividest see koosneb ning millises järjekorras. Inimese täieliku genoomi mustand õnnestus teadlastel luua juba 2001. aastal, kuid kõik suuremad lüngad suudeti täita alles 2022. aastaks. Vahepeal algas aga töö ka teiste inimahvide ehk inimese lähimate sugulasliikide genoomide kallal, vahendab Nature News.
Teiste inimahvide genoomi järjendamine on uuringu kaasautori ja Penn State'i Ülikooli evolutsioonigeneetiku Kateryna Makova Kateryna Makova sõnul oluline, sest nende põhjal saavad teadlased paremat aimdust inimese enda evolutsioonist. Samuti tulevad niimoodi selgemini esile liikidevahelised erinevused. Genoomiteadmised kuluvad marjaks ära ka meditsiinis: arstid uudistavad tihtipeale ahvide DNA erisusi, et mõista loomade vastupanu haigustele näiteks AIDS-ile.
Inimese lähisugulased
Teadlased on järjendanud teiste inimahvide genoomidest üksikuid juppe varemgi, kuid ühegi teise ahviliigi täisgenoomini polnud nad varem jõudnud. Uues uuringus kasutasid Kateryna Makova ja kolleegid uudseid järjendamistehnikaid ja algoritme. Need võimaldasid töörühmal lugeda pikki DNA lõike ning sättida neid iga kromosoomi ühest otsast teiseni pikaks katkematuks järjestuseks. Makova sõnul pole midagi sellist varem tehtud.
Uuenduslike meetodite toel muukisid teadlased lahti kuue ahviliigi genoomid. Järjendatud sai šimpansi, bonobo, gorilla, kalimantani orangutani, sumatra orangutani ja siamangi täielik geenimaterjal. Töörühm avastas igalt liigilt 770–1482 võimalikku uut geeni. Samuti tulid varem kättesaamatuks jäänud genoomipiirkondades ilmsiks ebatavalised DNA struktuurid.
Uuringuga mitte seotud Michigani Ülikooli evolutsioonibioloogi Liliana Cortés Ortizi hinnangul on tegu väga olulise saavutusega. Täielike genoomide toel on tema hinnangul nüüdsest võimalik uurida põhjalikumalt erinevate primaadiliikide kujunemist.
Töö tulemused on Cortés Ortizi sõnul eriti olulised väljasuremisohus ahviasurkondade puhul. Teadlased saavad nende toel paremini hinnata iga hääbuva asurkonna geneetilist mitmekesisust. Kõik vaatluse alla võetud kuus liiki on ametlikult kas väljasuremisohus või kriitilises seisundis. Tulevikus võivad teadlased Cortés Ortizi sõnul aga täisgenoomide toel leida üles ahviasurkonnad, kes kannavad liigi püsimajäämiseks vajalikke geene.
Makova tegi kolleegidega andmestiku kõigile maailma teadlastele vabalt kättesaadavaks. See aitab neil otsida inimliigile või teistele primaatidele ainuomaseid geene. Samuti jätkuvad liikideüleste, ent liigiti erinevalt talitlevate geenide otsingud. Nende leidmiseks on tarvis kvaliteetseid võrdlusgenoome. Uuringuga mitte seotud Heidelbergi Ülikooli molekulaarbioloogi Henrik Kaessmanni sõnul on uued järjendid nüüd inimahvide kohta parimad saadaolevad võrdlusandmed.
Uuring ilmus ajakirjas Nature.
Toimetaja: Airika Harrik