Inimbeebi ei jäägi aju arengus lähiliikidest maha
Vastsündinud inimlaps on väeti, aga aju arengu poolest mitte päris nii väeti, kui seni on arvatud. Nii väidab rühm Briti ja Ameerika teadlasi, kes on hoolega kõrvutanud aju mõõtmeid ja muid omadusi nii äsja ilmale tulnud inimestel ja teistel primaatidel kui ka muudel imetajatel.
Aida Gómez-Robles Londoni University College'ist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature Ecology & Evolution, et kui inimlaps sünnib, siis on tema aju arengutase enam-vähem samasugune, nagu on sünnihetkel ka inimahvide ja muude primaatide ajuarengutase.
Kuid kuna inimese aju kasvab ja keerustub veel kaua pärast sündigi, siis võib jääda valemulje, justkui oleks inimese aju sünnihetkel vähem arenenud kui teistel.
Inimesed võivad vastsündinuna tunduda suhteliselt väetid ja abitud, sest õigeks inimeseks saamiseni on neil veel märksa pikem tee minna kui teistel primaatidel oma liigi hästi väljakujunenud esindajaks saamiseni.
Aju arengutaset sünnihetkel on tihti hinnatud selle järgi, mitu protsenti täiskasvanud isendi aju massist moodustab sünnijärgne aju mass. Inimestel on see protsent teiste primaatidega võrreldes väiksem.
Gómez-Roblesi ja ta kolleegide uuringut aluseks võttes ei saa pelga massi põhjal veel järeldada, et vastsündinud inimese aju on lähiliikidega võrreldes arengust maas, sest muud aju arengu näitajad on siiski samal tasemel kui äsja ilmavalgust näinud šimpansitel, bonobotel, gorilladel ja orangutanidel.
Seni on inimvastsündinu suhteliselt väikest ajumahtu ja ta aju väidetavalt madalamat arengujärku seletatud evolutsioonilise kompromissiga, mille tulemusel mahub beebi väiksem pea paremini läbi ema sünnituskanali.
Pärast sündi, on pakutud, on inimbeebi aju plastilisem ja keskkonnasignaalidest kergemini mõjutatav ehk õpivõimelisem kui teiste primaatide aju, ja just sellel plastilisuse faasil põhineb väidetavasti suur osa inimmõistuse arengust.
Gómez-Robles ja ta kaaslased vastavad neile väljapakkumistele nüüd, et inimese aju on sündides kõigile primaatidele sellal omases arengujärgus, kuid vajab teistest rohkem sünnijärgset arenguaega selleks, et areneda teistest kaugemale. Plastilisuse vajalikkust nad seejuures ei eita.
Sellise arusaamani jõudmiseks analüüsisid Gómez-Robles ja ta kolleegid 140 eri imetajaliigi aju arengut.
