Lõppenud aastal viis Globaalne digitaalsete inimõiguste võrgustik läbi võrdleva uuringu 20 riigis pandeemia mõjust sotsiaalmeediale. Tulemused olid üllatuslikud. Veidi üldistades võib öelda, et pandeemia käigus sai sotsiaalmeedia täiskasvanuks.

Kui enne pandeemiapuhangut oli sotsiaalmeedia justkui varases teismelise eas, siis nüüd on ta noor täiskasvanu. Kümne aasta areng on tehtud läbi ühe aastaga. Võime tõmmata paralleeli meditsiiniga, kus pandeemia vaktsiin töötati välja samuti ühe aastaga, kuigi tavatingimustes kulunuks selleks samuti kümmekond aastat. Kas see on hea või riskantne, näitab lähitulevik.

Milles seisneb sotsiaalmeedia täiskasvanuks saamine? Esiteks kontrolli kadumises või leevendumises selle üle, mis sotsiaalmeediaportaalides toimub. Kui enne pandeemiat kontrolliti traditsioonilises meedias sageli sotsiaalmeedias arenevaid arutelusid ja informatsiooni, siis nüüd on pigem vastupidi. Sotsiaalmeediaportaalid viivad läbi traditsioonilises meedias avaldatud informatsiooni faktikontrolli.

Meie uuring näitab, et enamikes riikides eeldatakse sotsiaalmeedia faktikontrolli ja kasutatakse pigem sellist kontrolli teostavaid portaale, kui neid, kus faktikontrolli ei ole. Võtkem näiteks erinevate "konspiratsiooniteooriate" taustade avamise.

Teiseks tuleneb siit usalduse teema. Valitsused ja ka tervisega seotud ametkonnad on hakanud üha rohkem edastama esmast teavet sotsiaalmeedia kaudu. Selline käitumismuster eeldabki usaldust sotsiaalmeedia suhtes.

Võrreldes jälle teismelise kasvuga oleme olukorras, kus kontrolli vajava ja usaldust sageli mittevääriva teismelise asemel, vaatab meile vastu täiskasvanu, kes ise teostab kontrolli ja kelle seisukohti usaldavad teised meie ümber. Nii-öelda loomulik areng asendus kiirendatud arenguga. Kindlasti võitis sellest olukorrast sotsiaalmeedia.

Samas aga tõstatub siit küsimus, kui sotsiaalmeediat usaldatakse informatsiooni kontrollimisel, kas keegi enam saab kontrollida sotsiaalmeediat ennast? Alanud on sotsiaalmeedia ajastu.