Saalomoni saared keelustavad rahvusliku ühtsuse nimel Facebooki ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Uudiskünnise ületanud teade põhjustas mitmel pool maailmas positiivset vastukaja.
Uudiskünnise ületanud teade põhjustas mitmel pool maailmas positiivset vastukaja. Autor/allikas: Annie Spratt/Unsplash

Saalomoni saarte otsuse valguses keelata riigis Facebooki kasutamine tasub küsida, millise jälje jätab sõnavabadusele Euroopa Liidu kavandatav digitaalsete teenuste eelnõu, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Umbes Harjumaale vastava rahvaarvuga, Austraaliast kirdes asuv kuuest saarest koosnev Saalomoni saareriik otsustas keelata Facebooki, seda väidetavalt kodurahu nimel. Väikeriigi peaminister Manasseh Sogavare süüdistas sotsiaalmeedia hiiglast küberkiusamise ja inimeste laimamise lubamises.

Minister märkis parlamendile peetud kõnes, kuidas saarlastel kulub aastaid tunnustatud maine kujundamiseks, kuid Facebooki abil piisab selle hävitamiseks mõnest minutist. Öeldu on vaid osake probleemist, tõdes valitsusjuht ja rõhutas esmajärjekorras vajadust kaitsta lapsi.

Üldmulje oli hea. Uudiskünnise ületanud teade tekitas mitmel pool maailmas positiivset vastukaja. Kostsid hõisked – lõpuks ometi, julge samm, väike näitab suurtel eeskuju jne. Tasapisi lisandus täiendavat informatsiooni. Neist selgus muu hulgas, et Facebookis levisid riigis Covid-19 vastu tegutsemise jaoks eraldatud rahade kasutamist kirjeldavate dokumentide koopiad. Nende sisu kirjeldas ametnike korruptsiooni. See võis tõesti, isegi paari minutiga, muuta elanikke suhtumist ühte või teise poliitikusse.

Taoline lihtsakoeline korruptsioon reedab ebaausate rahvast esindama pääsenud tegelaste nappi nutikust. Seetõttu ei saa pidada üllatavaks, kui samad kujud kasutavad ühte lihtsamatest kaitsetaktikatest, tõstes lapsed enda ette. Veebimaailmas liikuva ebamugava info eest mõjul on mujalgi esmalt viidatud lastele, seejärel tulid terrorism, riiklik julgeolek vmt.

Euroopa Liidus tegutsetakse läbimõeldumalt. Meilgi on kavas asuda kõige suuremate IT-gigantide tegevust kontrollima. Majandusühendus hindab, et inforuumi ei valitse riigid, vaid neli-viis ettevõtet. Google, Facebook, Apple ja Amazon omavad paljudest riikidest suuremat võimu ja voli nende alamate üle, kuid kannavad samal ajal suhteliselt väikest vastutust. Nende korrale kutsumiseks on seadused olnud samas hambutud ja protsessid puudulikud.

Kavandatavate poliitikamuutuste tuumikettepanekud koondatakse digitaalsete teenuste eelnõusse. Lõplikuks seaduseks kujundamise protsessi alguskuupäev paigutub detsembri teisele nädalale. Lõppkuupäevast ei söanda keegi midagi kindlat öelda, sest teel on hulk lobiraha hunnikuid, liikmesriikide sisepoliitikat ja lõpuks vastuoludest kubisev Euroopa Parlament. Vaatlejate hinnangul võtab seaduse küpsemine aastaid ja viitavad peaaegu kümnele aastale, mis kulus Google'ilt konkurentsi suretamise eest trahvide väljanõudmiseni.

Antud kogemusest oli niipalju kasu, et uues seaduses kavandatakse konkurentsi kaitseks kiiremat sekkumist. Viimasega seoses nähakse ette jäigemat õiguslikku mehhanismi väikeste ettevõtete ülesostmise takistamiseks.

Tegemist on vastuolulise probleemiga, sest mitmete alustavate ettevõtete ärimudel rajanebki iseseisva ja ohtudest tulvil kasvamise asemel jõudmises enamasti kahjumit tootes piirini, kuni saadakse end mõnele suurele maha müüa. Teisalt tähendab taoline kamikaze-äri innovatsiooni pärssimist, kui suured neelavad kõik värske endasse ja muutuvad veelgi domineerivamaks.

Konkurentsiteemale lisaks nähakse Euroopas digitaalset tulevikku, milles näiteks Google ei saa infootsingute ja seotud reklaamimüügi turul tegutseda musta kastina. Praegu pole teada, kuidas ja mis põhjustel satub keegi otsingutulemustel just sinna, kuhu Google neid viib. Firma on varemgi tekitanud paksu verd, pannes omad teenuseid ja info teiste omast ette.

Plaan näeb ette, et vähemalt Euroopas hakatakse nõudma taoliste teenuste algoritmide läbipaistvust ja tagatakse vähemalt senisega võrreldes teenuste suurem objektiivsus.

Antud teema on omakorda seotud õigluse kaitsmisega veebikaubanduses. Sarnaselt Google'ile on süüdistatud Amazoni nende hallatavas müügikeskkonnas enda pakkumiste eelistamises rentnikest poodnike arvel. Euroopas sellist tegutsemist ei lubata. Poodnike suhtes aus konkurents teeniks lisaks väikeettevõtluse elavdamisele esmajärjekorras klientide huve.

Kliendid omakorda võivad käituda ebaausalt ja levitada sotsiaalmeedias igasugust väärinfot ja vihakõne. Siin rakenduksid Facebooki ja teisi sotsiaalmeedia platvorme kontrollivad seaduspügalad. Varasemalt loodeti IT-ettevõtete eneseregulatsioonile. Hea algatus, kuid ebapiisava teostuse kogemus viisid seaduseloojad nii kaugele, et tulevikus oleks võimalik kehva töö puhul neid firmasid kohe trahvida.

Antud osas on huvitav, kuidas püütakse saavutada tasakaal, milles sotsiaalmeediaplatvormid ei kasutaks trahvihirmu sõnavabaduse tsenseerimiseks. IT-hiiglaste kätte on kogunenud ju ebatavaline võim, mida nad saavad rakendada kiuslikult ning manipuleerivalt. Asjaolu toob Saalomoni saarte juurde tagasi. Facebooki keeld on küll välja kuulutatud, aga seda pole rakendatud. Huvitav, miks?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: