Euroopa Liit loodab digihiidudele päitsed pähe panna

Algaval nädalal tutvustatakse Euroopa Liidu kavandatavat digitaalsete teenuste eelnõu, millest loodetakse suuremate teenuspakkujate tegevuse jõulist reguleerimist, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Lõppev 2020. aasta sisaldas usutavalt isiklikult palju head. Suures pildis oli esiplaanil siiski rohkesti ebameeldivat. Sestap ei tohiks tulla üllatusena kannatamatus aasta enneaegselt ära saata. Aeg inimeste palveid ei kuula ja liigub oma rada. Nad võivad ise teatud asju kiirendada, tehes kasvõi esimesi olulisi kasulikke samme.
Üks viimase aja ebameeldivusi on olnud sotsiaalmeedia loodud vale, eksitava, manipuleeriva ja pahasoovliku informatsiooni lai levik. Halbades olukordades teeb see kõike veelgi viletsamaks, puudutagu teema maailma haavanud viirust, rahvusvahelist ja kohalikku poliitikat või tehnoloogia uuendatavat elukorraldust. Samas saadakse selllest ka hüvesid. Kuna populaarsete platvormide kasutajaskond kasvab, tähendab see, et hüved domineerivad.
Mõnikord on seotud kahjud kasudega nn nullsummamängus. Mäng on siin meelelahutuslikust tähendusest formaalsema mõistena, milles erinevate osapoolte tegutsemine mõjutab teste heaolu. Nullsummamängus on ühtede kahju teiste võit. On ka teistsuguseid, mitte nullsummamänge, milles kõik võivad olla kaotajad või võitjad.
Sotsiaalmeediaplatvormi omanikele on etteheidetud kasu saamist teiste heaolu arvel. Arusaadavalt on börsiettevõtetel aktsionäride ees kohustus kasumit teenida. Vabaturu tingimustes jõutakse varem või hiljem teatud piirideni. Teenus on mitmetahuline ja piire palju. Neid varem ei teatud, kuis puudusid teenused ja kogemused ning võimalused paistsid piiritutena. Rajajoont tajutakse, kui saadakse haiget. Paistab, et lõppeval aastal hakkaski mõtteline valu talumatuks muutuma.
Sellega seoses peab tavakliendi kõrval nägema veel üht huvipoolt. Ta pole teenuste kasutaja individuaalses tähenduses. Samas võib sotsiaalmeediat pidada selle toimimise osaks. Jutt käib omavahel suhtlevatest, jagatud kultuuri ja poliitilisi kokkuleppeid omavatest inimestest ehk ühiskonnast. Ühiskond on huvitav konstruktsioon, mis koosneb selle liikmetest, kuid tegutseb teisiti ja omab liikmete ülest võimu moel mis võib olla üksikisiku huvidega konfliktis. Ühiskonnad loovad ja kujundavad käitumisviise, lubades ja keelates teatud tegutsemisi ja väljaütlemisi.
Viimasel ajal on testitud just ühiskonna valuläve. Ootavad ju selle liikmed ühiskonnalt turvalisust, head haridust ning hästi korraldatud ettevõtlust ja vastutust. Seda viimast on ühiskonnal üha raskem omaks võtta, kui kõrval laiutab ja kasvab iseseisvalt tegutsev sotsiaalmeedia nähtus. See levitab liikmeskonnas valedele rajatud hirme, manipuleerib ja ässitab.
Kodanikud ei pahanda platvormiga, vaid väljendavad pahameelt ühiskonnas nende endi valitud ja loodud institutsioonide vastu. Kodanikud usaldavad sotsiaalmeedias kuuldut rohkem, kui enda organiseeritud ja kinni makstud haridusele ning teadusele toetuvaid sõnumeid ja soovitusi.
Lõppeval aastal on nii sotsiaalmeediaplatvormide omanikud kui ka paljude riikide poliitikud väljendanud vajadust uute seaduste järele, mis aitaks metsikuks kujunenud maastikul selgust luua. IT-valdkonna esindajad tunnistasid koguni, et kui neid ei reguleerita, on nad sunnitud halba tegema. Nad ei tee seda mite omast tahtest, vaid konkurentsi tingitud võidujooksu tõttu, mis on jõudnud moraalselt ja õiguslikult halli tsooni.
Algaval nädalal tutvustatakse Euroopa Liidu kavandatavat digitaalsete teenuste eelnõu, millest oodatakse jõulist õiguslikku korrastamist suurte digitaalsete teenusepakkujate tegutsemisele. Kuulduste järgi peetakse suureks teenust, mida kasutab vähemalt 10 protsenti Euroopa Liidu kodanikest. Konkreetsed õiguslikud piirid selguvad lähiajal, kuid juba on teada, et karistust nende ületamise eest hinnatakse kuni kuueprotsendilise käibena ehk miljardites eurodes.
Reguleeritavad valdkonnad käsitlevad Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike õiguste kaitset, elanikkonna tervist, sealhulgas tervist ohustava, eksitava informatsiooni levitamise tõkestamist ja platvormide kätte koondunud poliitika ja valimistega manipuleerimise võimekust.
Sellest kujuneb omaette huvitav etendus, sest pärast kirjeldatud seaduseelnõu avalikustamist algab Euroopa Liidu poliitikute mõjutamise kampaania, mida viivad läbi ja maksavad kinni need samad digitaalsete teenuste omanikud. Kampaania nähtavat osa saame jälgida umbes aasta, sest protsess nõuab arvukaid kokkuleppeid. Vähemalt on olulise tööga algust tehtud.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"