Twitter loodab vabatahtlike linnuvaatlejate abil sotsiaalmeediat puhastada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Ettevõte loodab arendada midagi Vikipeedia kommuunilaadset. Autor/allikas: imogenehuxham/(CC BY 2.0)

Sotsiaalmeediaplatvorm Twitter algatas "Linnuvaatlejate" pilootprojekti, mille raames püüab kuni 100 000 vabatahtliku abil vähendada sellel leviva viha ja halbade sõnumite hulka. Ettevõtte tulevikusuundadest annab aimu ka uudiskirju vahendava ettevõtte omandamine, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Sõnadel on mõju ja see, mida keegi loeb, on oluline. Sõnavahetus on aegade jooksul omandanud erinevaid vorme. Praegust ajastut võib pidada põhjendatult arengu tipuks, eeldatavalt küll mitte lõpp-peatuseks. Enda ja võõra tekstiga ekraanide ees veedetakse kümneid tunde. Inimesi nähakse vähem kui nende teksti. Vanasti oli päris kindlasti vastupidi.

Kuis loetu on oluline, peab ka kirjutamisest hoolima. Interneti sujuv andmeedastus edendas kirjutamist, kuna tegi lugemise lihtsaks ja kättesaadavaks. Ajaveebi fenomeni poleks sündinud, kui sissekande tegijal puuduks lootus leida lugejaid, sest kirjutamine on raske.

Keegi kirjutajatest märkis sellega seoses, et kirjutada on lihtne. Istud lihtsalt kirjutusmasina taha ja ootad, kuni laubalt hakkavad kukkuma veretilgad. Mõte pärineb Gene Fowlerilt, ameerika ajakirjanikult, kes oli hilisemas elus rohkem tuntud dramaturgina. Vahest seletab viimane kirjapandu kujundlikkust. Thomas Mann, Nobeli kirjanduspreemiaga pärjatud autor tõdes, et kirjanikuks on inimene, kellele on kirjutamine oluliselt raskem kui ülejäänud inimestele.

Nõnda ei teinud internet kirjutajatele ja lugejatele ühe teenet, vaid kaks. Teine oli aga karuteene, sest kirjutatakse palju, enamasti Thomas Manni viidatud põhjusel. See omakorda koormab lugejate piiratud tähelepanu. See, mida loetakse, on oluline, kuna sõnad kujundavad meeleolu, süstivad pähe ideid, annavad juhiseid ja ajavad mõnikord närvi. Seda on palju. Eriti mõeldes kui vähe selleks on sõnu vaja.

Inimese tähelepanu ja meelemõistuse vallutamiseks piisab vähesest. Pärast seda voolab muu maailma tekst temast mööda, sealhulgas veretilkadest sündinud väärtuslikum aines.
Sündmuste kulgu kajastab näiteks Twitter ja selles levitatava eksitava teabe abil radikaliseerutud massid. Näiteid leiab kõikjalt maailmas. Väljaarvatud riikidest, kus on säutsumine keelatud. Seal pole enam vaja valesid säutsuda, sest vale on juba võitnud.

Öeldu ei muuda Twitterit ainult valede levitamise platvormiks. Osa teksti vormis teabest on inertne, massiseaduse paratamatu aher toodang. Kirjutamine on paljudele lihtne. Twitterit loetakse millegi hea saamise lootuses. Motivatsiooni toidab heaga aeg-ajalt kohtumine. Öeldut silmas pidades saab paremini aru, miks Twitter lõpetas teenuse pakkumise USA eelmisele presidendile ning mitmele viimaste valimiste eel ja ajal ägestunud isikule. Firma ei soovi muutuda räuskamise ja valede leviku keskkonnaks.

Põhjus ei ole ideoloogiline. Ideoloogia põhjalt filtreerimise tee on ohtlik. Kõiki sotsiaalmeedia platvorme püütakse süüdistada poliitilises kallutatuses. Twitter on aga äriühing, mille eesmärk on teenida kasu. Firma käibest moodustab reklaami müük 85 protsenti. Hea oleks raha teenimise alternatiive laiendada ja levitatava säutsuaine kvaliteedi kontsentratsiooni suurendada.

Loogiline rada toob kahe värske uudise juurde. Twitter algatas "Linnuvaatlejate" pilootprojekti. Teenuse linnukuvandit ekspluateeriva idee taga püütakse koondada päris looduses linnulaulu abil haruldasemate ja huvitavamate suleliste vaatlejate moodi säutsude huvilisi erilisemat märkama. Kahjuks on vaja leida halba ja meeli riivavat. Tegemist on tasustamata vabatahtlikega, mitte juba ammu taoliste meediaplatvormide palgal, raha eest end kõige jälgimaga kokku puutuvate tsenseerijatega.

Firma loodab leida kuni 100 000 säutsukultuuri puhtusest motiveeritud "linnuvaatlejat". Vältimaks rühma omakorda viha ja põlgust külvavaid tegelaste kogunemist, jäävad nende kommentaarid avalikkusele nähtamatuks. Tähelepanekutest loodetakse arendada midagi Wikipedia kommuunilaadset. Edu pole garanteeritud, sest tegemist on uut moodi algatusega. Mõned vaatlejad on just uue proovimise ja õppimise valmiduse tõttu optimistlikult häälestatud.

Teine huvitav uuendus paistab esialgu olema Twitteri kompaktse formaadiga vastuolus. Firma omandas uudiskirju vahendava ettevõtte. Uudiskirjad on praeguses mõttes vanamoodsad, midagi blogide ja ajakirjanduse vahepealset. Postkastidesse 1990. aastatel edastatud infobülletäänid on hakanud uuesti moodi minema. Lugejate seas on kasvanud isu läbimõelduma, kuid mitte väga pika teksti vastu. Osa uudiskirju on tasuta, teised tasulised. Raha ei teenita reklaamiga, vaid täites lugejate vajadusi.

Twitteri jaoks tähendab ost nii rahaallikate kui ka kirjutatud sõnumite kvaliteedi arengut. Väheste sõnadega kauplev platvorm peab hoolima sõnade kvaliteedist. Sõnadel on mõju ja see, mida keegi loeb on oluline.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: