USA president ähvardab Twitteri ja Facebooki sulgeda. Tegemist on talle iseloomuliku reaktsiooniga vihastada igasugusele kriitikale. Konflikti põhjus on valetamine, millele reageeris Twitter tema säutsule vastava sinise hoiatusmärgi lisamisega, et lugeja arvestaks selle eksitava sisuga. Selle peale ärritus tuumapommi käsutav riigipea sedavõrd, et lubas sulgeda kõik suured sotsiaalmeedia platvormid. Seejuures Facebook jättis tema sama sisuga sõnumid puutumata.

Sotsiaalmeediaplatvormidest on saanud valeinfo kasvu ja levikut soodustavad keskkonnad. Vale külvajaid on erineva tausta ja huvidega, alates lihtsameelsuse ja hirmude käes vaevatutest, lõpetades kurjategijate ning poliitikuteni.

Platvormipidajate jaoks on vastuolulise materjali vahendamine olnud majanduslikult kasulik. Seda teatud piirini, millest edasi hakkas teenus kaotama äriks vajaliku ligitõmbavust. Erinevalt vägivalla ja seksuaalse sisuga materjali jõulisest välja filtreerimisest on pakutud valede vastu enamasti hoiatavaid lubadusi. Veel harvem on juurutatud meetmeid vähemalt lausvale kinni püüdmiseks.

Ülesanne on keeruline, sest inimestel on õigus arvamuse avaldamisele ja sõnavabadusele, millest on raske vormitut valet välja lõigata. Tasakaalu otsiva lahendusena otsustasid platvormide omanikud kasutajaid võimalikust kahtlasest sisust teavitada. Silmatorkavaks erandiks osutus Donald Trump, kellel lubati süüdistada ilma ühegi tõendita takistamatult mitmesugustes kuritegudes endist presidenti, poliitikuid, ettevõtjaid ja ajakirjanikke.

USA koroonakriisi haldamise probleemid ja valimiste lähedus suurendasid juhis ärritustunnet, mille sümptomiks on üha rohkem liimist lahti väidete jõudmine sotsiaalmeediasse. Lõpuks otsustas Twitter riskida ja märgistada paar kõigile teada vale sisuga säutsu vastava hoiatusega.

President ei saa eraettevõtteid sulgeda. Tõenäoliselt on siingi tegemist rohkem teatriga kui tegeliku sooviga. On ju sotsiaalmeedia juba valimistest alates olnud temale ja tema pooldajatele üks olulisem avalikkusega suhtlemise keskkond.

Kuulduste järgi kavatseb Trump allkirjastada neljapäeval presidendi korralduse, mis muudab 1996. aastast kehtinud sotsiaalmeediaplatvorme kaitsnud norme seal leviva sisu osas süüdistuste eest. Võimalik eesmärk võib olla lasta lugematute pahameelsete poolt algatatud kaebustel jõuda kohtutesse, et vähemalt sel viisil sotsiaalmeedia ettevõtjaid vaevata.

Trumpi fenomeni kõrvale jättes võib pidada antud sammu asjade loomulikuks käiguks, milles otsitakse inimeste suhtlusesse lisandunud uut tüüpi nähtusele mõistlikku tasakaalu. Antud teenuste pakkujad on valmistunud selleks juba mõnda aega.

Näiteks tunnistas Mark Zuckerberg umbes pool aastat tagasi, et nad ootavad riigi sekkumist sotsiaalmeedias lubatu ja lubamatu reguleerimiseks. Ettevõtetel ühepoolselt enese piirangute teele minek on konkurentsi tingimustes ilmselt raske ja kahjulik. Iga sammu jaoks leiab alati võitjaid ning kaotajaid. Seetõttu toimiks süsteemne ja kõigile mõjuv otsus turutasakaalu säilitavalt.

Antud olukorras tundubki, et Twitter saab praegu rohkem tuuseldada, kuigi firma keelustas poliitilised reklaamid juba eelmisel aastal. Arusaadavalt muutis samm mitmeid saabuvate USA presidendivalimiste poliitilisi taktikaid. Kuna mõju oli süsteemne ja kõiki osapooli piirav, päädis toonane otsus suhteliselt väikese poliitilise tormiga.

Torm ei viinud ära kogu pahameelt. Nüüd usutakse, et presidendi algatusega liituvad vähemalt mitmed vabariiklastest aktivistid, kes alustavad ühel või teisel põhjusel sotsiaalmeedia vastu suunatud kohtuvaidluseid. Nende vastaspoolel on kasutada vähemalt kolme tüüpi ressursse. Need on raha, aeg ja punane nupp.

Sotsiaalmeedia ettevõtetel on kohtus käimiseks piisavalt palju raha. Võib-olla isegi ebaõiglaselt palju, et kaebajaid lihtsalt pikale veniva protsessiga ära kurnata. Aeg puudutab presidendivalimiste lähedust, milles on meediaplatvormidel endiselt päris suur võim avaliku arvamusega manipuleerimiseks, sealhulgas vabariiklastest riigitüüri juurde pürgivate kandidaatide meediasignaalide tähistamiseks kasvõi hoiatustega. Platvormi omanik võib luua selle kasutamiseks erinevaid reegleid. Kasutaja peab nendega arvestama.

"Punane nupp" aga tähendab seda, et tegelikult rikuvad mitmed presidendi sõnumid kehtivaid platvormi kasutamise reegleid. Kohtuvaidluste lõpuni võiks nad kodanik Trumpi tegelikult oma keskkonnast välja heita.

Paistab, et juba kaua vindunud protsess on jõudmas huvitavate sündmuste perioodi.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".