Radioloogilised uuringud on näiteks ultraheli-, röntgen-, magnetresonantstomograafia-, kompuutertomograafiauuringud. Pilvi Ilvese sõnul on just suure kiirgusdoosiga kompuutertomograafiliste uuringute arv Eesti kümne aasta jooksul kahekordistunud. See viitab ka sellele, et elanikkonna kiirgusdoos on väga palja suurenenud. "Samas on kiirel ja täpsel radiodiagnostikal väga oluline osa õige diagnoosi püstitamisel ja varajasel raviga alustamisel," sõnas Ilves.

Ta lisas, et lastele on radioloogilistes uuringutes saadud kiirgusdoosid ohtlikumad kui täiskasvanutele. Mida noorem on organism, seda kiirgustundlikumad on tema koed. Lisaks on lastel ees pikk elu ja selle jooksul on tõenäoline, et neile tehakse veel teisigi radioloogilisi uuringuid. Nii on neil ka suurem risk meditsiinilisest kiirgusest tingitud kasvajate tekkeks.

"Arvestades laste suuremat tundlikkust kiirguse suhtes ning neid ees ootavat pikka eluiga, on oluline, et üheskoos aina paranevate diagnostikavõimalustega saaks üle vaadatud ka uuringute näidustused, mille alusel arstid patsiente radioloogilistele uuringutele saadavad," rääkis Ilves. "Iga uuring peaks olema sõltuvalt kliinilisest probleemist võimalikult põhjendatud ja optimaalse, võimalikult väikese kiirgusdoosiga tehtud."

Radioloogiakliiniku juhataja rõhutab, et see kehtib ka erakorraliste olukordade puhul, mil tuleb osata valida uuring nii, et sellest tuleneks võimalikult minimaalne kahju kasvavale organismile.

Kes radioloogilisi uuringuid vajavad?

Pilvi Ilves selgitas, et radioloogilised uuringud tehakse enamusele haiglasse sattuvatele patsientidele nende haigusseisundi diagnoosimiseks ja ravi planeerimiseks. Sageli tuleb selliseid uuringuid teha ühele patsiendile korduvalt, näiteks kasvaja ravi või muu ravi tõhususe hindamiseks.

Tihti tuleb ette ka ette olukordi, kus ühele patsiendile on vaja korraga teha mitu radioloogilist uuringut. Näiteks, kui arst peab otsustama, kas ravida kasvajahaiget operatsiooni või keemiaraviga. Sellisel juhul tehakse kompuutertomograafiauuring kasvaja siirete otsimiseks ja magnetresonantstomograafiaga, tuntud ka kui MRT, hinnatakse kasvaja lokaalset levikut. Mõlemad uuringud on raviotsuse tegemisel tähtsad.

"Ka insuldiga laps vajab, nagu täiskasvanugi, kiiret kompuutertomograafiauuringut, aga ta vajab sageli ka kiiret MRT-d," rääkis Ilves ja jätkas: "Seega on haiguse diagnoosimisel oluline valida just antud kaebuste ja haiguse kahtluse korral uuring, mis kõige optimaalsemalt viiks õige diagnoosi ja kiire ravini."

Ta lisas, et Euroopas tehakse kõigist kompuutertomograafia uuringutest ligi 4% lastele ning see on lastel põhiline meditsiinilise kiirguse allikas. Eestis tehakse kõigist kompuutertomograafia uuringutest lastele ainult 1,4%, mis näitab optimaalset uuringute valikut.

Ilves rääkis, et kui näiteks varem suunati Tartu Ülikooli Kliinikumis suurem osa peavaludega lapspatsiente kompuutertomograafiauuringule, siis nüüd uuritakse neid enamasti ohutuma magnetresonantstomograafiaga.

"Kompuutertomograafiasse suuname üksnes kõige ägedamate peavaludega lapsed ning teeme seda enamasti üksnes siis, kui on kahtlus, et laps vajab kohe operatsiooni. Ka alla ühe aastaseid lapsi uuritakse meil enamasti MRT-s ja kompuutertomograafia peavad läbima ainult kohest kirurgilist ravi vajavaid väikelapsed. Seda on tarvis näiteks liiklusõnnetusse sattunud ja trauma saanud imiku puhul," selgitas Ilves.

Hoolimata sellest, et Eesti lapsed näivad radioloogilise kiirguse eest paremini kaitstud olevat kui Euroopa lapsed keskmiselt, näeb Pilvi Ilves võimalusi olukorda veegi parandada.

Kuidas on võimalik laste kiirgusdoose vähendada?

Kiirel ja täpsel radiodiagnostikal on väga oluline osa õige diagnoosi püstitamisel ja varajasel raviga alustamisel. Koos aina paranevate diagnostikavõimalustega tuleb üle vaadata uuringute näidustused, mille alusel arstid patsiente radioloogilistele uuringutele saadavad.

Näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumis tehti 2017. aastal 25000-st kompuutertomograafia uuringust lastele ainult 161. Kolmveerand laste uuringutest tehakse MRT-s ja ainult üks neljandik kõige erakorralisematest trauma, insuldi ja muude ägeda patoloogiaga laste uuringutest kompuutertomograafias.

"Need on märgid positiivsetest arengutest ja tunnistus sellest, et üha suurem osa laste radioloogilistest uuringutest tehakse kompuutertomograafias asemel ohutumas magnetresonantstomograafias," sõnas Pilvi Ilves. "Samas on juurde tulnud palju uusi võimalusi haigusi uurida. Arstid peavad pidevalt orienteeruma nendes uutes võimalustes. Iga uuring peaks olema sõltuvalt kliinilisest probleemist võimalikult põhjendatud ja optimaalse, võimalikult väikese kiirgusdoosiga tehtud."

Selleks, et erialaspetsialistid oskaksid lapsi radioloogilise kiirguse eest veelgi tõhusamalt kaitsta, kogunevad nad üle maailma Tartusse Balti lasteradioloogia ja kiirguskaitse konverentsile kogemusi ja oskusi vahetama. Tänasest laupäevini vältaval konverentsil on radioloogidel, lastearstidel, aga ka teiste erialade arstidel, radioloogiatehnikutel ning füüsikutel peamiseks jututeemaks, kuidas radioloogilisi uuringuid võimalikult ohutult teha. Teiste seas võtavad arutelust osa ka Euroopa Radioloogia Ühingu ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri  ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide juhid.