Esmased peavalud vaevavad pooli Eesti elanikke

Esmased peavalud nagu migreen ja pingest tingitud valu kimbutavad pea pooli Eesti elanikke. Peavalu vähendab inimese elukvaliteeti tuntavalt, ent selle levimuse uuring elanikkonnas on ajamahukas ja kallis. Sestap lõi Tartu Ülikooli neuroloog Kati Braschinsky oma doktoritöös veebiküsimustiku, mis võimaldaks peavalusid diagnoosida senisest hõlpsamini.
"Kõige levinum peavalu Eesti elanike seas on episoodiline pingetüüpi peavalu ning episoodiline migreen," ütleb Kati Braschinsky. Migreen ja pingest tingitud valud on tema sõnul esmased peavalud ehk iseseisvad haigused. "Näiteks peavalu, mis kaasneb gripiga, ei ole esmane peavalu, sest seda põhjustab viirusinfektsioon. Sama lugu on näiteks traumajärgse peavaluga – siis on peavalu traumast tingitud," selgitab ta.
Kuna esmaste peavalude diagnoos on kulukas ja võtab aega, valmistas Braschinsky nende avastamiseks uue tööriista: veebipõhise küsimustiku. Ühtlasi uuris ta esmaste peavalude esinemist Eesti 20–64-aastaste elanike seas ja katsetas seejärel, kas veebitööriist annab samaväärseid tulemusi.
Kui valusad on meie pead?
Uurides peavalude sagedust Eesti elanike hulgas leidis Kati Braschinsky, et üksikjuhtudel esinevat pingest tingitud peavalu tundis ühe aasta jooksul 16,5 protsenti ja üksikjuhtudel esinevat migreeni 16,8 protsenti elanikkonnast.
Ta oletab, et episoodilist pingetüüpi peavalu esineb tegelikult veel rohkem. "Kui inimeselt küsida, et kas sul pea valutas eelmise aasta jooksul, siis leebemate ja harvade peavaluvormide puhul inimene lihtsalt ei pruugigi enam mäletada, et tõesti, kuus kuud tagasi üks kord valutas," seletab ta.
Lisaks episoodilistele pingetüüpi valudele ja migreenile kimbutasid ühe aasta jooksul 0,4 protsenti elanikest ka trigeminaalautonoomsed tsefalalgiad (ühel peapoolel esinev peavalu – toim).Muude harvemate haiguste üle kurtis aasta jooksul 2,5 protsenti Eesti inimestest.
Brascinsky sõnul on esmaste peavalude levimus Eestis sarnane nende levimusega Lääne-Euroopa riikides. Ainus suurem erinevus ilmnes episoodilise pingest tingitud peavalu esinemuses. Kui Euroopas esineb seda aastas keskmiselt 63 protsendil inimestest, siis Eestis kurtis neid alla viiendiku inimestest. "Samas arvan, et ka meie uuringus on tegemist pigem metoodikast johtuva alahinnanguga, see tähendab, et ilmselt on levimus ka meil veidi suurem," tõdeb värske doktor.
Uus abimees arstile ja patsiendile
Oma töös koostas Kati Braschinsky peavalude diagnoosimist hõlbustava veebipõhise küsimustiku. Selles on küsimused peavalu sageduse, peavaluepisoodide kestuse, peavalu iseloomu, lokalisatsiooni, kaasuvate sümptomite ning tarvitatud ravi kohta. "Koostasime algoritmi, mis küsimustele saadud vastuste alusel pakkus uuritavale võimaliku peavaludiagnoosi," kirjeldab neuroloog.
Võrreldes elanikkonna uuringus ja veebipõhise küsimustikuga tulemusi, tulid peavalude erinevad tüübid Braschinsky sõnul üsna hästi esile. Vajaka jäi pigem esinduslikkusest, sest veebiküsimustikku täitnud 5347 inimesest kurtis mingit tüüpi peavalu ainult 27,1 protsenti vastajaid. Võrdluseks osales elanikkonna uuringus 2162 inimest, kellest 41 protsendil oli aasta jooksul esinenud peavalusid.
"Esinduslik valim on levimusuuringute puhul väga oluline, muidu ei peegelda uuringus saadud levimuse näitajad tegelikku olukorda uuritavas rahvastikus," tõdeb värske doktor. Praegu väikeseks jäänud valimi tõttu peavad tulevased esinduslikuma valimiga uuringud näitama, kuivõrd on veebiuuring aja- ja ressursisäästlik alternatiiv klassikalistele populatiooniuuringutele.
Praeguses seisus saaks uut lahendust Braschinsky sõnul kasutada näiteks patsiendi või ka perearsti otsustustoena. Tööriista saaks appi võtta peavalude sõeluuringus, sest klassikalise migreeni või pingetüüpi peavalu ära tundmisega küsimustik ja algoritm neuroloogi sõnul hätta ei jääks.
"Samas tuleb meeles pidada, et küsimustik on ehitatud epidemioloogilise uurimuse tarvis ehk kindlasti ei asenda küsimustik arstlikku konsultatsiooni, uuringuid või diagnoosi," ütleb ta. Samas plaanib ta küsimustikku uurimistöös saadud teadmiste valguses veel kasutuskindlamaks kohandada ja täiendada.
Kati Braschinsky kaitses doktoriväitekirja "Epidemiology of primary headaches in Estonia and applicability of web-based solutions in headache epidemiology research" ("Esmaste peavalude levimus Eestis ning internetipõhise lahenduse kohaldatavus peavalude epidemioloogia alases uurimistöös") 13. oktoobril Tartu Ülikoolis biomeedikumis.