Õhu kvaliteedi hindamiseks mõõtis ta süsinikdioksiidi ehk süsihappegaasi kontsentratsiooni kahekümne oma kooli õpilase kodus. Ligi poolte valimisse kuulunud õpilaste kodustes õpperuumides tõusis süsinikdioksiidi (CO2) kontsentratsioon normist kõrgemale.

Kuigi suurem osa õppetööst toimub õpilastel koolimajas, kulub siiski palju aega ka kodutöödele, seda eriti gümnaasiumis. Jaan Poska Gümnaasiumi õpilast Aksel Bulavsi huvitas, millised on tema kooli õpilaste kodused õppetingimused õhukvaliteedi osas.

Selleks mõõtis ta 20 oma kooli õpilase kodustes õpperuumides õppimise ajal CO2 hulka vähemalt kahe tunni jooksul. Valimis oli nii neid õpilasi, kes õppisid oma toas üksi, kui ka neid, kes eluruumi teis(t)e õpilas(t)e või perekonnaliikmega jagasid.

Mõõtmiste tulemustest ilmnes, et ligi pooltes uuritud ruumides oli mõõtmise lõpuks CO2 hulk õhus suurem kui 1000 ppm-i ehk kõrgem, kui oleks hea töövõime säilitamiseks vajalik.

CO2 hulka õhus väljendatakse ühikuna, mida tähistatakse ppm (parts per million). See tähendab, mitu osakest uuritavat ainet on vaadeldavas ruumiühikus miljoni osakese kohta.

Kõrge CO2 hulk ümbritsevas õhus raskendab keskendumis- ja töövõimet, mille tõttu langeb õppimise ja töötamise tulemuslikkus.

Siseruumide õhu kvaliteeti langetab põhiliselt süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO2 , mis on lõhnatu ja värvitu gaas. Eluruumides on CO2 peamiseks tekitajaks inimene, kelle väljahingatavas õhus on seda gaasi umbes 4%.

Vanemates kortermajades on kehvem õhk

Välisõhus on CO2 kontsentratsioon umbes 0,04% ehk ligikaudu sada korda madalam. Seetõttu kasutatakse ruumi CO2 sisaldust õhukvaliteedi esmasel hindamise. Kui ruumi õhuvahetus tagab normikohase CO2 sisalduse, on sellega tagatud ka muude lisandite sisalduse mahtumine normi piiresse.

Aksel Bulavs leidis, et mõõdetud CO2 hulk ei sõltunud siseruumi temperatuurist, küll aga esines võrdeline seos süsihappegaasi kontsentratsiooni ja ruumides viibiva biomassi vahel. Lihtsamalt öelduna - mida rohkem oli toas kuupmeetri kohta inimese kilogramme, seda kõrgem oli ka süsihappegaasi hulk.

Samuti leidis Aksel, et üldiselt oli õhu kvaliteet halvem vanemates kas renoveeritud või renoveerimata kortermajades kui era- ja uuemates kortermajades.

Väsimus, peavalud, hingamisteede haigused

Tänapäeva inimene veedab siseruumides valdava osa oma elust. Seetõttu on siseruumide õhul inimese tervisele ja enesetundele väga oluline mõju. Nii sise- kui ka välisõhu kvaliteedi hindamiseks kasutatakse erinevaid näitajaid: temperatuur, õhuniiskus, süsinikdioksiidi ja teiste gaaside kontsentratsioon, samuti mikroorganismide, õietolmu ja muude peente osakeste hulk õhus.

Siseruumide õhu halb kvaliteet võib põhjustada ebamugavustunnet, väsimust ja peavalu, aga soodustada ka allergiat ja hingamiselundkonna haigusi.

Tervisekaitsenõuetele vastavalt on CO2 piirnorm ehk kõrgeim lubatud tase haridusasutuste siseruumides, sealhulgas õpperuumides, 1000 ppm-i. Seda taset ületades hakkab vähenema ruumis viibijate keskendumis- ja töövõime, mistõttu õppimise ja töötamise tulemuslikkus oluliselt langeb.

Kas teadsid, et:

• Süsinikdioksiid on kasutusel tulekustutusvahendina.
• Süsinikdioksiidi tahket vormi kutsutakse kuivaks jääks ning seda kasutatakse näiteks miinuskraade nõudva kauba transpordil.
• Süsihappegaasi kasutatakse laialdaselt gaseeritud jookide valmistamisel.
• Süsihappegaas on peamine nn kasvuhoonegaas, kuid seda eemaldavad õhust kõik fotosünteesivad taimed, tehes süsinikdioksiidis leiduvast süsinikust enda eluks vajalikku orgaanilist ainet.

Aksel Bulavsi uurimistööd "Õhu kvaliteet gümnasistide kodustes õpperuumides CO2 kontsentratsiooni alusel" saab täies mahus lugeda õpilaste teadusajakirja Akadeemiake kodulehel. Uurimistöö juhendajateks olid õpetaja Kaie Mägimets Jaan Poska Gümnaasiumist ja Ago Rootsi TTÜ tartu Kolledžist.