"Kahjuks on kõik need vene ajal paigaldatud seadmed ja torustikud tänapäeval kõlbmatud. Oleme üritanud vanu metalltorustikke ja ventilaatoreid ära kasutada, aga see on lootusetu. Toona ei osatud korralikku ventilatsioonitorugi teha, rääkimata kõrgemate paneelmajade õhuvahetuse tagamisest," nentis Mikola, doktoritöö autor ja Tallinna Tehnikaülikooli nooremteadur.

Mõõtmistulemuste põhjal võtab vanades korterelamutes õhu vahetumine keskmiselt enam kui neli tundi. Uutes kortermajades on tempo peaaegu kaks korda kiirem. Samas nentis Mikola, et omad probleemid on ka nendega.

Õhuvahetus võib olla uutes elamutes küll hea, kuid hakkab rahakotile. "Doktorantuuri astudes küsiti mult, kas soojustagastusega ventilatsioonil on ikka tulevikku. Toona tundus paljudele, et võiks pigem olemasolevat ventilatsiooni putitada ja raha säästa. Nüüd on aasta 2022 ja energiahindade pealt näeme, et see on mõistlik valik. Mõningaid tulevikutrende nägime seega ikka ette," meenutas nooremteadur.

Teisalt tasub seejuures meeles pidada, et ka soojustagastusega ventilatsiooni tasuvus sõltub täpsest elamust. Näiteks võib olla vana maja aastate vältel muust maailmast sedavõrd hästi isoleeritud, et õhuvahetust praktiliselt ei toimugi.

"Sellisel juhul võivad küttekulud isegi kasvada ja paremal juhul jäävad need samaks. Sisuliselt ostame me endale madala algtasemega hoonetes parema õhukvaliteedi," sõnas Mikola. Uutes hea õhuvahetusega hoonetes võib soojustagastusega lahendus vähendada seevastu küttekulusid 50–60 protsenti. Teisisõnu on see ka majanduslikult tasuv.

Mündil on teinegi, inimlik külg. "Koroonaaeg näitas väga hästi kätte, kui oluline on hea ventilatsioon. Ent kehva sisekliimaga ruumides kipuvad levima ka hallituseosed ja seal on eri saasteainete suhteline sisaldus kõrgem, mis peegeldub tervelt elamata jäänud eluaastates," märkis nooremteadur. Sellele kindla rahanumbri taha kirjutamine on samas raske.

Büroohoonetes tehtud uuringute põhjal kerkib hea ventilatsiooniga lisaks tööviljakus. Kui õhus leidub rohkem süsihappegaasi, väheneb inimeste vaimne võimekus. Mikola ja ta kolleegide mõõtmiste põhjal võib küündida aga Eestis vanades paneelmajades CO2 tase kütteperioodil keskmiselt üle 1100 osakese miljoni kohta ehk on välisõhust üle kahe korra kõrgem. Näiteks koolis tuleks nii kõrge CO2 taseme korral õppetöö juba lõpetada.

Ainult elu õpetab

Eestis on pakkunud korteriühistutele tervikrenoveerimiseks pikemat aega toetust KredEx. Alo Mikola tööst tuli välja, et ventilatsiooni parandamise mõttes kukkusid ehitajad ja tellijad selle esimesel rahastusperioodil läbi. Doktoritöös uuritud majades võttis renoveerimise järel õhu täielik vahetumine mõnel juhul isegi kuus tundi.

Põhjus on Mikola sõnul lihtne – KredEx andis renoveerimisel inimestele väga suure vabaduse. Sisuliselt nõuti vaid hea tava järgimist ja ehitiste Eesti standarditele vastavalt projekteerimist. "Kas mina või keegi teine oleks pidanud seda ette nägema? Võib-olla tõesti ja oleks saanud selle rongi n-ö õigel ajal pidama. Eesti oli siinkohal Ida-Euroopast eest ja näeme, kuidas nad astuvad oma lahendustega samasse ämbrisse. Loodetavasti märkavad nad mu tööd ja nad jõuavad neist vigadest õppida," arutles nooremteadur.

Ühe peamise probleemina loodeti toona hakkama saada võimalikult odavalt. Näiteks piirduti olemasolevate ventilatsioonišahtide puhastamisega ja üritati neid võimalikult suurel määral ära kasutada. Kahju see ei teinud, kuid olukorda ka oluliselt ei parandanud. "Loomulik ventilatsioon ei taga Eesti kliimatingimustes lihtsalt piisavat õhuvahetust. Meil pole mõtet selliseid illusioone kellelegi luua," sõnas Mikola. Ruumipõhiste tuulutusseadmete ventilaatorid ei suutnud samas eriti kõrgemate korterelamute puhul toime tulla alarõhuga.

Teiseks toetusvooruks suutsid ametnikud teadlaste abiga saadud kogemusest juba õppida ja miinimumnõuded kehtestati ka ventilatsioonile. Tulemusena võttis õhuvahetus selle raames renoveeritud hoonetes veidi enam kui kaks tundi. Ühtlasi võis märgata selgelt CO2 taseme vähenemist. Kõige paremaid tulemusi saavutati mehaanilise sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemiga, millel on soojustagastus.

Mikola rõhutas seejuures, et ainult ventilatsioonisüsteemi pole mõtet hakata siiski majal välja vahetama. "Kui vähegi võimalik, võiks eelistada tervikrenoveerimist ehk samal ajal teha ära maja soojustamine ja teha korda ka küttesüsteem. See on lihtsalt majanduslikult sedavõrd tasuvam tegevus," laiendas nooremteadur oma mõtet.

Eesti võlud ja vaevad

Paraku tuleb Alo Mikola sõnul seejuures arvestada Eesti peamise võlu ja vaevaga. Riik on väike ja inimesi napib. "Me ei suuda juba avalike hoonete ventilatsioonisüsteeme piisavalt kiires tempos renoveerida, kortermajade omadest rääkimata. Meil pole korraga nii palju ehitajaid ega ka raha kuskilt võtta, kuid siht peab silme ees olema," tõdes nooremteadur.

Kõigele lisaks ei pruugi tunduda küttesüsteemide- ja ventilatsiooniinseneriks õppimine kõigi teiste valikute taustal kõige kaalukama karjäärina ehk napib ka pädevaid projekteerijaid. "Järgmisteks aastakümneteks seatud eesmärke vaadates oleks aga tööpõld väga lai," viitas Mikola. Laiemas plaanis on ventilatsiooni puudutav teadus nooremteaduri hinnangul viimase kümmekonna aasta jooksul tema juhendaja Jarek Kurnitski eestvedamisel jõudsalt arenenud. Paarikümne aasta taguste õpikute asemel on mõistlikum lähtuda hiljutisest teaduskirjandusest.

"Nende aastatega tehtud teadustöö ja nõuded on aidanud meid õigele rajale ja korterelamute renoveerimiseks loodud tehniliste lahenduste poolest oleme ikkagi endise idabloki riikide seas tipus. Teised üritavad teha läbi samu vigu, mida meie KredExi esimesel rahastusperioodil või 2010. aastate alguses," sõnas Alo Mikola.

Teadlaste kõrval ei tohiks ära unustada erasektorit. "Oleme viimase kümne aasta jooksul päris palju higistanud ja näidanud, mis väga hästi ei toimi. Igasuguste renoveerimismeetmete puhul ei tohiks me samal ajal maastikku liialt piirata. Ettevõtetele peab jääma võimalus tegeleda innovatsiooniga ja lahendusi edasi arendada. Kui kõik asjad ette kirjutada, tekib sotsialismi moodi asi ja see kogemuse põhjal uuendusmeelsusele hästi ei mõjunud," mõtiskles nooremteadur.

Doktoritööga saab tutvuda Tallinna Tehnikaülikooli digikogus. Mikolat juhendasid Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ning hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski. Oponendid olid Aalborgi Ülikooli vanemteadur Henrik Knudsen ja Lublini ülikooli kaasprofessor Tomasz Cholewa.