Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktori Jarek Kurnitski sõnul on Eestis Kredexi toetusel läbi viidud soojustustööd osutunud ääretult edukaks. "Viimase viie aasta andmed näitavad keskmiselt küttekulude vähenemist 52 protsendi võrra, mis on tarbimisandmete põhine. Mõnel aastal on see olnud 55 protsenti, mõnel aastal natukene vähem," ütles professor ERR-ile.

Kurnitski osaleb ka soomlaste algatatud teadusprojektis, kus muu hulgas võrreldakse Eesti ja Soome korterelamute rekonstrueerimist. Projekti käigus vaadeldakse, milliseid tehnilisi lahendusi on kasutatud Eestis Kredexi ja Soomes ARA toetustega terviklikult renoveeritud hoonetes. Samuti hinnatakse renoveerimise tulemuslikkust.

"Kui ütleme, et arvutuslikult peaks küttekulud vähenema 60–70 protsenti, sõltuvalt hoonest, siis see on eeldusega, et enne ja pärast renoveerimist on majades sama toatemperatuur. Kuna peale renoveerimist on küttekulud aga väiksemad ja inimesed toatemperatuuri veidi tõstavad, siis tegelik küttekulude sääst on natukene väiksem, jäädes 50 ja 60 protsendi vahele," lisas ta.

Professori sõnul saadakse Eestis renoveerimiste pealt enneolematult suur energiasääst. See tuleneb aga valdavalt sellest, et vanad Nõukogude ajal ehitatud kortermajad, niinimetatud hruštšovkad, on sisuliselt soojustamata.

"Soomes on nii, et juba 1960. aastatel ehitatud korterelamutes on 13 sentimeetrit mineraalvilla soojustust. See on täiesti arvestatav ja võrreldav tänapäevase renoveerimisega, kus vana seina peale pannakse 20 sentimeetrit uut soojustust. Neil on juba 13 sentimeetrit sellest olemas. Selles suhtes nad ei saagi saavutada selliseid sääste nagu meie, sest meie paneelmajadel soojustus puudub," tõdes Kurnitski.

Suur hulk Eesti korteriühistuid ei suudaks professori hinnangul soojustada elamuid Kredexi toetuseta teha. Nad ei saaks selleks lihtsalt pangast piisavalt laenu. "Teenus on selles suhtes väga vajalik, et koos toetusega saavad ühistud pangalaenu piisavas summas kätte. Need laenud on üldiselt piiri peal. Korteriühistud võtavad 30 aastaks nii palju, kui neile antakse. Ainult nii saab vajalikud projektid ära finantseerida," tõi Kurnitski välja.

Eestis puuduvad sotsiaalmajanduslikud uuringud

Kui Kredexi toetustega tehtud renoveerimistööde tehnilist tõhusust on Eestis põhjalikult uuritud, siis toetustega seonduvad sotsiaalmajanduslikud uuringud puuduvad. "Eestis on uuritud rohkem tehnilist poolt: milline on renoveerimise järel saavutatud energiasääst, reaalne mõõdetud sisekliima ja ventilatsioon. On tehtud ka elanike rahulolu küsitlusi. Üldiselt on kõik elanikud väga rahul. Tehnilisi probleeme on esinenud ainult mõnedes üksikutes hoonetes," märkis Jarek Kurnitski.

"Me ei ole tegelikult Eestis uuringuid, milliste sissetulekutega inimestele need toetused lähevad. Tallinnas ja Tartus võib kindlasti olla korteriühistuid, kus elab ka vanemates paneelmajades kõrgema sissetulekuga inimesi. Sellel teemal saab ainult spekuleerida, sest vastavaid uuringuid meil lihtsalt pole," tõdes ta.

Küll on toetusesaajaid uuritud Soomes. "Seal tehtud uuringu puhul tuli väga selgelt välja, et toetused läksid kõrgema sissetulekuga inimestele, mis uurijaid üllatas. Kuna uuring koosnes väga põhjalikust küsitlusest, tuli välja seegi, et toetuse saanud ühistud oleks remonti teinud ka ilma selleta. Kuna toetus oli saadaval, võtsid nad selle lihtsalt täiendavaks finantseerimiseks," täheldas Kurnitski.

Sealjuures väärib tema sõnul väja toomist, et soomlastel on taotlemise protseduur võrdlemisi keeruline. Ka toetused ise on väiksemad. Kuna hooned on sageli juba üsna hästi soojustatud, pole põhjalikemateks töödeks lihtsalt vajadust. Renoveerimistoetust on Soomes jagatud ainult paar aastat, samas kui Eestis on seda tehtud juba 13 aastat.

"Eestis vahetatakse välja aknad, soojustatakse fassaad ja katused. Soomes pole need tegevused tasuvad, sest isegi vanemad korterelamud on juba suhteliselt hästi soojustatud. Fassaadiremont tehakse ainult siis, kui see ka juba muidu remonditöid vajab. Alles siis on võimalik, et pannakse ehk ka lisasoojustus," selgitas Kurnitski.

Toetused koonduvad valdavalt keskustesse

Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi ekspert Lauri Lihtmaa on renoveerimistoetuste jaotumist varem siiski natukene uurinud. "Sellist uuringut pole tõesti tehtud, mis läheks ühe korteriühistu tasandile ja vaataks, millistes sotsiaalmajandusliku taustaga inimestest see ühistu koosneb. Meil Tartus on oPEN Lab-i projekt ja selle raames me sellist uuringut ka praegu kavandame," lausus Lihtmaa.

Küll aga on Lihtmaa avaldanud teadusartikli, milles uuritakse renoveerimistoetuste jagunemist maakondade kaupa. "Sealt selgus, et renoveerimistoetused läksid peamiselt suurtesse keskustesse, nagu Tallinnasse ja Tartusse. Seal on üks oluline asjaolu: suurtes keskustes on kõrgem kinnisvarahind. See tähendab, et pankadel on väiksem risk ja nad annavad laenu meelsamini."

Väiksemate piirkondade laenuprobleemid on aja jooksul siiski vähenenud, sest Kredex annab piirkonniti erinevaid toetusi, et turutõrget leevendada.

Samuti pole Lihtmaa sõnul Eesti korteriühistud nii segregeeritud kui paljudes teistes arenenud riikides. "Kui räägime suurtest kortermajadest, siis Eestis ei näe hetkel nii suurt segregeerumist, et maja koosneb ainult vanemaealistest või väga väikese sissetulekuga korteriomanikest. Kui selline segregeerumine hakkab edaspidi süvenema, muutuvad ka majad ebavõrdsemaks. Sellisel juhul võidavad toetustest kindlasti need, kes juba on edukad," nentis ta.

Praegu on enamus Eesti vanemaid kortermaju Lihtmaa hinnangul siiski üsna mitmekesise kooslusega. Nii sõltub toetuse taotlemine ja renoveerimine sageli sellest, millised elanikud jäävad korteriühistus ülekaalu. "Kui haavatavad grupid on ülekaalus, siis nad ilmselgelt hääletavad renoveerimise maha. Süsteemiteoorias kutsutakse seda süsteemi lõksuks. Kellel juba on, nendele tuleb ka juurde," möönis Lihtmaa.

Huvi toetuste vastu on väga suur

EAS-i ja Kredexi ühendasutuse juhatuse liige Aare Järvan sõnas, et huvi rekonstrueerimistoetuse vastu on juba aastaid väga elav. Viimane voor aprillis, mille maht oli 80 miljonit eurot, täitus kõigest ühe päevaga. "Taotlusi laekus kõigist Eestimaa paikadest. See tähendab, et Eesti inimene tahab renoveerida ja sõna "sundrenoveerimine", mis vahepeal hoogsalt levima läks, ei saa nii suure huvi puhul kindlasti kasutada," ütles Järvan ERR-ile.

"Korterelamute renoveerimiseks esitavad taotlusi ühistud ehk juriidilised isikud, kuhu kuulub väga erinevaid inimesi, nii noori kui ka vanu, mitmesuguse haridusega jne. EAS-i ja KredEx-i ühendasutus nende kohta uurimust pole teinud," lisas ta. Küll aga on inimeste teadlikkus renoveerimise kasulikkusest Järvani sõnul üsna suur.

"Mitmekülgset teadlikkust näitab eriti ilmekalt see, et kui mõned aastad tagasi võis rekonstrueeritud maja laenumakse olla soodsate laenude tõttu väiksem, kui küttelt võidetud eurod ehk tegu oli kohese majandusliku efektiga – siis nüüd kohest rahalist võitu ei pruugi olla. Soov rekonstrueerida on aga pikka perspektiivi ja muudki kasu arvestades jätkuvalt väga suur," tõi ta välja.

Kredex-is on täheldanud, et sageli töötab korterelamute renoveerimise puhul niinimetatud laineefekt. "Oluline on esimeste majade renoveerimine piirkonnas. Kui need on tehtud, siis tulevad ka teised kaasa. Näiteks on lainena renoveeritud kortermaju Tõrvas, Rakveres, Puhjas. Ühistu häälteenamus renoveerimise kasuks on esimene ja otsustav samm. See tuleb oluliselt kergemini, kui piirkonnas on juba renoveeritud maju. See parandab nii usku ühistu võimekusse asi ära teha kui ka tekitab iga päev silme all oleva võrdluse elukvaliteedis," märkis Järvan.

Sealjuures ei jää Järvani sõnul maainimesed renoveerimises sugugi linlastest maha. Kokku esitati viimases taotlusvoorus 212 taotlust, Neist rahastusotsuse said 161. Kuigi enamik kortermaju asub suuremates linnades, siis esitati maapiirkondade kortermajade terviklikuks rekonstrueerimiseks rohkem taotlusi. Kolmest suurimast linnast ehk Tallinnast-Tartust-Pärnust tuli vaid ligikaudu kümnendik taotlustest.

"Riiklik toetus 80 miljonit läheb lähiajal lõviosas maapiirkondade korterelamute renoveerimiseks, kus statistikaameti andmetel on väiksemad sissetulekud kui linnades. Tõsi, rekonstrueerida saavad ka suuremate linnade elanikud. Viimased 17 aastat on aga näidanud, et toetuseta ei rekonstrueeri terviklikult kortermaja keegi, ei tallinlane ega järvalane," tõdes Järvan.

Selleks, et ka maal elavad inimesed saaksid siiski kodud korda teha, on Kredex kehtestanud soodustavad lisameetmed. Näiteks võimaldab Kredex peale toetuse korterelamutele spetsiaalset renoveerimislaenu ja -käendust piirkondades, kus ühistud pangast laenu ei saaks.

"Teiseks soodustab rekonstrueerimist maal suurem toetusprotsent, mis lähtub kinnisvara piirkondlikust turuväärtusest. Näiteks Tallinnas on toetuse määr 30 protsenti, Võrumaal aga 50 protsenti," märkis Järvan.

Ainus maakond, kust viimasesse vooru taotlusi ei esitatud, oli Ida-Virumaa. "Kredex on aastate vältel teinud selles Eesti ühes madalamate sissetulekutega piirkonnas palju teavitust ja korraldanud arvukalt praktilisi koolitusi. Teame aga oma venekeelsete kohapealsete renoveerimiskonsultantide kaudu, et tervikliku rekonstrueerimise omaksvõtt ja spetsialistide kättesaadavus võtab seal mõnevõrra rohkem aega kui mujal Eestis."

Sealjuures on Ida-Viru elanikud hoopis valdavalt huvitatud osalisest renoveerimisest. Vastav voor on spetsiaalselt Ida-Viru vajadustele disainituna kliimaministeeriumis planeerimisel, toonitas Järvan.

Korterelamu tervikliku rekonstrueerimise toetuse puhul on tingimus, et elamu oleks ehitatud enne 2000. aastat. Enamasti rekonstrueeritakse Nõukogude ajast pärit korterelamuid, kus kinnisvara ruutmeetri hind on oluliselt madalam kui uusarendustes. Nõnda on need jõukohased ka vähem kindlustatud inimestele.

Rekonstrueerimine aitab Järvani sõnul vähendada elukvaliteedi vahet uusarenduspiirkondadega. "Tartu Ülikool on osalenud üle-euroopalises uurimuses, mis käsitleb sotsiaalmajanduslikku segregatsiooni Euroopa pealinnades. Sealtki tuleb esile, et jõukamad inimesed lahkuvad madalama sissetulekuga linnaosadest ning vähema sissetulekuga inimesed koonduvad madalamate hindade ja vanema elamufondi piirkondadesse," võttis Järvan kokku.