Tallinna Tehnikaülikoolis eelmisel aastal väitekirja kaitsnud Alo Mikola rääkis, et doktoritööga alustades olid Eesti kortermajade renoveerimise suurim kitsaskoht ventilatsioonisüsteemidega seotud küsimused. Probleem vajas lahendamist ja tema doktoritöö sellesse panustaski. 

Praegu leiab Mikola sõnul kortermajade renoveerimisel kõige enam kasutust soojustagastusega sissepuhke/väljatõmbe ventilatsiooni lahendus. Õhukanalid paigaldatakse selle puhul lisasoojustuse kihti ja ventilatsiooniseade katusele. Kortermajades kasutatakse ka väljatõmbeõhu soojuspumbaga varustatud mehaanilist väljatõmbeventilatsiooni. Selle süsteemi puhul toimub väljatõmme korteritest läbi vanadesse šahtidesse paigaldatud uute õhukanalite. Välisõhk siseneb korteritesse aga läbi ventilatsiooni radiaatorite, kus toimub välisõhu eelsoojenemine.

Doktoritöö tulemustest selgus, et kõige paremini toimis tsentraalne mehaaniline sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsioon koos soojustagastusega. "Soovitada võib ka alternatiivset väljatõmbeõhu soojuspumba ja ventilatsiooniradiaatoritega süsteemi," ütles vanemteadur. 

Mida näitasid ventilatsioonisüsteemide uuringud?

Mikola analüüsis doktoritöös Eesti erinevate kortermajade ventilatsioonisüsteemide toimivust ja õhuvahetust mõõtmiste baasil. Tulemused kinnitasid, et vanade kortermajade loomulikud ventilatsioonisüsteemid on halvas seisukorras. Vanade kortermajade keskmine õhuvahetuse kordarv oli 0,24 h⁻¹. Teisisõnu kulub õhu täielikuks vahetumiseks üle nelja tunni. Uutes kortermajades toimub see kaks korda kiiremini.

Laboris ja objektidel märkegaasi meetodil läbi viidud uuringud tõestasid Mikola sõnul, et maja ventilatsiooni headust saab hinnata mitmel lihtsalt meetodil. Süsihappegaasi taseme igapäevast muutumist saab kasutada korterite õhuvahetuse kordarvu leidmiseks. Märkegaasi meetodit saab kasutada aga ka õhuvahetuse efektiivsuse mõõtmiseks. 

"Kokkuvõttes saab teha lihtsustatud järelduse, et õhuvahetuse kordarv uuritud vanades kortermajades on liiga madal ja need süsteemid vajavad igal juhul põhjalikku renoveerimist," rääkis ta. 

Selgusid head ja vead

Ühe ventilatsiooni renoveerimislahendusena kasutati  kortermajades ruumipõhiseid soojustagastusega ventilatsiooniseadmeid. Nende seadmete kasutamisel näitas õhuvahetuse kordarvude esialgne analüüs, et lahendus ei täitnud oma eesmärki.

Seetõttu otsustas Alo Mikola mõõta kahte tüüpi ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete toimimist. Seejärel hindasid nad  simulatsioonitulemuste abil nende sobivust renoveerimislahendusteks.

Uuringu tulemusena pakkus Mikola välja sobivad rõhuerinevuse väärtused ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete õigeks projekteerimiseks. Lisaks tegi Mikola kolleegidega laboritingimustes katseid, et analüüsida erinevate ruumipõhiste ventilatsioonisüsteemide õhuvahetuse tulemuslikkust.

Õhuvahetuse tõhususe mõõtmised näitasid, et nii ventilatsiooniradiaatorite kui ka kahte erinevat tüüpi ruumipõhiste seadmete puhul on võimalik saavutada ideaalselt segunev õhuvahetus.

Siiski leidus ka mõni kitsaskoht. "Osade ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete ventilaatorid polnud  korterites tekkivat alarõhuga arvestades piisavalt suured. Lisaks puudus ruumipõhistel seadetel võimalus tagastada soojust WC-st, vannitoast ja köögist väljatõmmatavast õhust," sõnas Mikola. 

Kokkuvõttes tähendasid mainitud puudused, et renoveerimisel kasutatud seadmete aastane kasutegur oli lubatust oluliselt madalam. "Samuti kippusid ruumipõhised seadmed külmal perioodil jäässe minema, mistõttu tuli need selleks ajaks välja lülitada," nentis doktoritöö autor.

Mikola sõnul saab tema doktoritöö tulemusi kasutada ka sarnaste Euroopa kortermajade renoveerimisel.

Alo Mikola doktoritööga saab tutvuda Tallinna Tehnikaülikooli digikogus.