Valulikku menstruatsiooni on võimalik ravida ({{commentsTotal}})

Aroomivann võib ola üks viis menstruatsioonivalu leevendamiseks. .
Aroomivann võib ola üks viis menstruatsioonivalu leevendamiseks. . Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Düsmenorröa ehk valulik menstruatsioon on sagedaseim günekoloogiline kaebus viljakas eas naiste seas. See piirab nende igapäevaseid tegevusi ning mõjutab negatiivselt naiste elukvaliteeti.

Düsmenorröad esineb kõige enam noorte naiste seas ja seda võib erinevate prognooside kohaselt esineda 20–90 protsendil naistest. Vaatamata laialdasele levikule pöördub arsti vastuvõtule ainult 14–37 protsenti naistest.

Ameerika Ühendriikides on düsmenorröa hinnanguliselt suurim põhjus (28-48%), miks naised lühiajaliselt töölt ning koolist puuduvad.

Düsmenorröa mõjutab peamiselt kaheksat valdkonda:

  1. füüsiline toimetulek,
  2. töö/koolielu,
  3. päevased tegevused,
  4. harjutused/sport,
  5. magamine,
  6. emotsionaalne heaolu,
  7. sotsiaalne elu ning
  8. suhted sõprade ja pereliikmetega.

Õnne Laiakask uuris oma lõputöös teadusartiklite põhjal, mil määral mõjutab düsmenorröa naise elukvaliteeti ning kuidas annaks seda leevendada.

Naistel on ebamugav rääkida üleüldiselt menstruatsioonist ning sageli arvavad nad, et arstid ei pea düsmenorröad tõeliseks valuks. Uurimustest on selgunud, et arsti poole pöördub ainult 14–37 protsenti naistest ning nendest ainult pool kasutab düsmenorröa leevendamiseks ravimeid.

Põhjuseid, miks ei pöörduta düsmenorröaga tervishoiutöötajate poole, on palju rohkem kui ainult ekslik arvamus, et düsmenorröa on normaalne osa menstruatsioonitsüklist.

On leitud, et naised soovivad ise sümptomitega hakkama saada või põhjuseks on hoopis soov hoida raha kokku. Teisalt võib naistel olla ka eelnev negatiivne kogemus arstivisiidil ning seetõttu ollakse veendumusel, et arstid ei saa aidata düsmenorröa sümptomite ravimisel.

Samuti puuduvad teadmised ravivõimalustest. Naised on arvamusel, et sümptomid peavad olema talutavad, tuntakse piinlikkust või kartust tervishoiutöötaja ees ning teatud osa naistest ei käigi arsti juures.

"Ma kartsin, et leitakse hoopis mõni muu haigus, mille aluseks need sümptomid on," toovad Indiana Ülikooli teadlased oma uuringus näite uurimuses osalenud naise põhjendustest, miks ta pole düsmenorröa esinemisel arsti poole pöördunud.

Düsmenorröa võib põhjustada märgatavalt piirata liikumist ja takistada igapäevaseid tegevusi.  Naised puuduvad lühiajaliselt koolist ning töölt. Valu ajal esineb keskendumisraskusi ning raske on püsida ühes asendis.

Düsmenorröaga võivad kaasneda ka peavalud, oksendamine, kõhulahtisus, vihahood, ärrituvus, emotsionaalne ebastabiilsus, huvi puudumine, unehäired ja söögiisu langust. Valuga kaasnev pingetunne emakas on võrreldav sünnituse teise faasi valuga. Ühes hiljutises uuringus osalenud naine on seda valu kirjeldanud järgmiselt: "See tundub nagu miski tõmbaks mu selga või on nii valus nagu oleksin meeletult tööd teinud."

Praegu kasutatakse düsmenorröa leevendamiseks mittesteroidsed põletikuvastased ravimeid (NSAID) ja paratsetamooli, millel on valuvaigistav toime prostaglandiidide sünteesi pärssimisele ning ühtlasi vähendavad need ka vereeritust ja emaka kokkutõmbeid. Nii väheneb düsmenorröa ja ühes sellega väheneb menstruatsiooni valu.

Ideaalis tuleks NSAID-e võtta juba üks kuni kaks päeva enne algavat menstruatsiooni ning jätkata võtmist veel kaks päeva menstruatsiooni ajal.

Kuigi düsmenorröa ravis on esimeseks valikuks jätkuvalt NSAID-id, on leitud, et hormonaalsed rasestumisvastased vahendid on samaväärsed NSAID-idega. Sünteetilised hormoonid suruvad alla ovulatsiooni ja vähendavad sellega prostaglandiide vabanemist menstruatsiooni ajal.

Hormonaalsetest rasestumisvastasest vahendidest kasutatakse kõige rohkem suukaudseid kombineeritud kontratseptiive, millel on rasestumisvastane toime ning mis seetõttu sobivad ka noortele. Ravimite tarvitamisel tuleb alati olla kursis ka kõrvaltoimetega.

Erinevad uurimused on näidanud NSAID-idede tõhusust düsmenorröa leevendamisel, kuid tekkivate kõrvaltoimete või ravimite vastunäidustuste tõttu ei soovi paljud naised neid ravimeid võtta.

Üha enam populaarsust kogub düsmenorröa leevendamisel alterntiivmeditsiin. Selle kohaselt leevendavad düsmenorröad aroomiteraapia, akupunktuur, erinevad seadmed, soojusteraapia, füüsiline aktiivsus ning toitumine. Nendest populaarseim on aroomiteraapia eeterlike õlidega.

Aroomiteraapiat eeterlike õlidega saab kasutada kõhumassaažina, lisada õlisid vannivette või hingata auruna.

Massaaži abil imenduvad eeterlikud õlid läbi naha ning sealt edasi kudedesse. Aroomiteraapia massaaži käigus erituvad endorfiinid plasmasse ning selle tulemusena langeb stresshormoonide tase. Samuti suurendab see spetsiifilise hormooni eritumine, mis omakorda blokeerib menstruaalvalu. Massaaži jaoks saab kasutada erinevate õlide segusid, näiteks lavendel, kaneel, nelk ja roos lahjendatuna magusas mandliõlis.

Alternatiivseid soovitusi võib omavahel kombineerida ning kasutada koos medikamentoossete leevendusviisidega. Erinevad autorid on ühisel seisukohal, et alternatiivmeditsiini soovitused võivad olla tõhusad düsmenorröa leevendusviisid, kuid mõne soovituse osas ei ole piisavalt arvestatavaid teaduslikke uurimusi läbi viidud.

Õnne Laiakase uurimistöös on siiski ka mõni piirang. Düsmenorröa levimust on maailmas korduvalt uuritud eriti arengumaades, Eestis vastavasisulised uurimistööd puuduvad. Selle üks põhjus võib olla arenenud riikide edukas ravimtööstus. Kuid võib olla, et tegu on alauuritud günekoloogilise probleemiga. Seetõttu on palju artikleid ning teadmisi pärit arengumaade teadmistepagasist. Vaatamata sellele on tehtud uurimus eelkõige kasulik infomaterjal nii tervishoiutöötajatele kui ka kõikidele naistele, sest düsmenorröa ei ole normaalne osa menstruatsioonitsüklist.

Artikkel põhineb Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kaitstud lõputööl "Düsmenorröa mõju naise elukvaliteedile ning leevendusvõimalused", mida juhendas Jana Meier.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: