Uuringu autori ja Hamburgi Ülikooli neuroloogi Arne May sõnul kurdavad migreeniga inimesed valuhoogude ajal sageli iivelduse, tasakaaluhäirete ja paigast ära kehatunnetuse üle. Simuleerides virtuaalset sõitu Ameerika mägedel, selgus May sõnul, et osa neist muredest pole migreeniga inimestel lihtsalt võimendunud, vaid seostuvad ka muutustega nende aju eri piirkondade töös, vahendab ScienceAlert.

Uurijad kutsusid oma katsesse osalema 20 migreeni all kannatavat patsienti ja sama palju inimesi, kellel polnud kunagi migreeniga probleeme olnud. Sel ajal, kui teadlased katseisikute ajusid skannisid, näidati viimastele esimese isiku vaates videoid sõidust Ameerika mägedel. Videopilti toetas realistlik ja sisseelamist soodustav heli.

Pärast katse lõppu küsisid uurijad osalejatelt nende katse ajal kogetud tunnete ja aistingute kohta. Ehkki katse ise kellelgi migreenihoogu esile ei kutsunud, ütles 65 protsenti migreeniga inimestest, et neid tabas katse ajal merehaigus. Võrdluseks koges merehaigust migreenita inimestest vaid 30 protsenti. Migreenihaigetel kestis iiveldustunne pikemat aega ja oli tugevam.

Funktsionaalse magnetresonantstomograafia ehk fMRI abil jälgisid uurijad, kuidas migreeniga inimeste ajutegevus muutus viies ajupiirkonnas elavamaks. Sealhulgas aktiveerusid neil kaks kuklaluu piirkonna osa, mis osalevad visuaalse materjali töötluses.

May sõnul aktiveerusid migreeniga inimestel närvirakud ka selles aju osas, mis reguleerib liikumist ja üldist motoorikat. Muutused võisidki migreeniga inimeste ajudes põhjustada pildi, heli ja tajutud info ebatavalist edastust.

Migreeni on juba pikka aega seostatud merehaiguse ja muude tasakaalutunnetusega seotud sümptomitega. Nüüd näitab uue uuringu lähenemine, et taolisi sümptomeid inimajus saab üksikasjalike fMRI-uuringute abil uurida reaalajas. Kui uurijad kirjeldatud ajumuutustele täpsemalt jälile saavad, võib May sõnul tema ja kolleegide tööst olla tulevikus abi migreeni paremaks mõistmiseks ja tõhusamaks raviks.

Teadustöö ilmus ajakirjas Neurology.