Puust ja punaseks: kas bioplasti eelistamine aitab loodust säästa? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Suurbritanniast tehtud katsetes sai biolagunevat kotti edukalt kasutada ka kolm aastat hiljem.
Suurbritanniast tehtud katsetes sai biolagunevat kotti edukalt kasutada ka kolm aastat hiljem. Autor/allikas: Plymouthi Ülikool

Biopõhine, biolagunev ja kompostitav plast pole sünonüümid, mistõttu ei pruugi näiliselt keskkonnasõbralik tegu keskkonda tegelikult säästa. Bioplastide vallas orienteerumiseks jagavad näpunäiteid Kadri Kalle sihtasutusest Teeme Ära ja Eesti Maaülikooli külalisõppejõud Mait Kriipsalu.

Möödunud septembris toimunud maailmakoristuspäeval paistis selgelt välja, et kokkukogutud prügist kõige suurema osa moodustas plast. Plastireostus on globaalne probleem ja kogu plasti kokku kogumine ning taaskasutamine võimatu missioon. Kas naftast valmistatud tavaplasti asendamine bioplastiga võiks olla üks lahendustest? Ehk õnnestuks asendada igavesti kestev plastpakend sellisega, mis aja jooksul ära laguneb ega jää loodust koormama?

Biopõhine plast ja biolagunev plast ei ole sünonüümid

Sageli kasutatakse terminit bioplast üldistavalt nii biolaguneva plasti kui ka biopõhise plasti kohta, ent need on erinevad asjad ja neil on erinevad omadused. Biopõhine plast viitab selle valmistamiseks kasutatud materjalile, mis on taastuvast allikast. Peamiselt valmistatakse biopõhiseid plaste maisist ja suhkruroost. Kõik biopõhised plastid ei pruugi aga olla biolagunevad. Näiteks tehakse biopõhiseid joogipudeleid, mis pole biolagunevad ja mida tuleb käidelda sarnaselt tavaplastiga.

Biolagunev plast on selline biopõhine plast, mis laguneb peamiselt mikroobse elutegevuse mõjul. Selline plast ei kao maamunalt siiski ise - biolagunemiseks peavad valitsema teatud keskkonnaolud ning see peab olema mikroobidele jõukohane. Liiga paksu plasti lagunemine võtaks liiga palju aega. Biolagunev plast võib olla mõeldud lagunema vees, mullas või kompostihunnikus. Parim on, kui biolagunevast plastist tooted, nagu kilekotid, söögiriistad, oleks kompostitavad.

Kompostimiseks sobiva plasti tunned ära märgise järgi

Kompostitav plast on selline biolagunev plast, mis laguneb kompostimise käigus. Kompostimine peab aga kulgema kindlatel tingimustel, mis on paika pandud EL standardiga EN 13432, tunnustatakse ka USA ja Austraalia standardeid. Kompostitav plast peab täielikult lagunema muu kompostitava materjali hulgas kuue kuu jooksul tingimustes, kus lähteained hakitakse peenemaks, valmivat komposti segatakse piisavalt sageli ning hoitakse piisavalt niiske ja hapnikurikkana.

Kompostimise käigus tõuseb temperatuur isegi kuni 70 °C-ni, mis kiirendab lagunemist. Jutt käib seega tööstuslikust kompostimisest, kus neid olusid saab tagada. Eestis kompostitakse biolagunevaid jäätmeid tööstuslikult Jõelähtme, Väätsa ja Paikuse prügilas ning mõnes jäätmejaamas, nt Pärnamäel. Sinna jõuavad meie kodudest ära viidud biojäätmed.

Tootja enese väide, et plast on biolagunev või kompostitav, ei pruugi alati paika pidada. On parem, kui seda kinnitab mõni sõltumatu osapool või biolagunemist on võimalik kinnitada laboriuuringute abil. Kompostitava plasti tunneb ära märgise järgi, mis kinnitab vastamist eelpool mainitud standardile. Märgiseid on mitmesuguseid, näiteks: OK Compost ja The Seedling.

Koduaia kompostris väldi plasti üldse

Paljud meist soovivad teha komposti oma aias, kus tööstuslikke kompostimisolusid ei ole võimalik saavutada. Sellistes oludes peaks plast ise olema pisut teistsugune, nt õhem või teistsuguse koostisega. Koduaias kompostitav plast on selline, mis peaks kodukompostris ära lagunema kiiremini kui ühe aasta jooksul. Ehkki selle mõõtmiseks puudub rahvusvaheline standard, on olemas mitmed riiklikud standardid, näiteks sertifikaat OK Compost Home.

Et ka koduaias kompostitav kile erineb tavapärastest orgaanilistest jäätmetest, siis selle lagunemine aeglustab ka ülejäänud orgaanika lagunemist – mikroobid ei suuda kuigi kiiresti läbi kile tungida. Seega üldjuhul ei ole soovitav oma kodukomposti mitte mingit plasti panna. Oma koduaia kompostrisse tuleks toidujäätmed viia lahtiselt. Koduaias kompostitav plast sobib igal juhul ka tööstuslikku kompostimisse.

Kompostimisse suunamata jäänud kompostitav plast ei lagune ei looduses ega ka prügilas. Hiljuti kirjutas Novaator Plymothi Ülikooli uuringust Suurbritannias, kus toodi välja, et ka pärast kolm aastat mullas ja vees olemist oli biolagunev kott endiselt ühes tükis ning võimeline kaupu kandma. Seega on oluline kompostitav plast kasutuse järel õigesse kohta töötlemisse suunata.

Oksülagunev plast ja plastist söögiriistad keelatakse alates 2021. aastast

Lisandite abil on võimalik lagunema sundida ka naftast toodetud plasti. Selliseid plaste nimetatakse oksülagunevateks. Kile ja plastesemed küll lagunevad tükikesteks, aga jäävad mulda mikroplastina. Oksülagunevat plasti on ekslikult nimetatud ka oksü-biolagunevaks. Tegemist ei ole siiski ei biopõhise ega biolaguneva plastiga. See on praeguseks osutunud selgeks rohepesu näiteks, mistõttu oksülagunev plast on otsustatud EL-is keelata alates aastast 2021.

Ära keelatakse ka mistahes plastist ühekordsed söögiriistad, taldrikud, joogikõrred, joogisegamispulgad, plastist vatitikud ja õhupallide plastvarred. Seega ei ole kompostitavast plastist alternatiividest kasu väliürituste toitlustamise tagamiseks. Ühekorraplasti asemel võib Euroopa festivalidel juba kohata nõude korduskasutuslahendusi, näiteks nõude renti ja pesuteenust.

Mida igaüks meist ise teha saab?

  • Võimalusel väldi igasuguseid plastist ühekorranõusid.
  • Kui tõesti on vaja kasutada ühekordseid nõusid, eelista plastile looduslikke materjale (kartong, paber, puit, lehed), mis komposteeruvad kiiremini. Väldi kiletatud ja trükivärviga paberit.
  • Koduaias kompostimisel kogu biolagunevad jäätmed kokku kilekotita.
  • Koduaias kompostimiseks mõeldud plast (nt prügikott, söögiriistad) laguneb ära vaid siis, kui kompostris on piisavalt palju muid orgaanilisi jäätmeid.
  • Arvesta, et kompostitav plast aeglustab muu orgaanika lagunemist.
  • Kui annad biolagunevad jäätmed jäätmekäitlejale, siis pane nad õuekonteineri puhtana hoidmiseks kõige õhemasse kompostitavasse kilekotti või hoopis paberkotti. Lahtiselt võib toidujäätmeid ühiskonteinerisse visata vaid siis, kui selles on suur kilekott voodriks.
  • Kompostitavast plastist kilekotti kasuta vaid biojäätmete kogumiseks ning vaid seal, kus on tagatud selle viimine kompostimisettevõttesse. Muudel juhtudel sellel mingit eelist tavaplasti ees pole. Ka koeraomanikele ei anna kompostitavast plastist koerakakakoti eelistamine midagi, kuna fekaalid kuuluvad olmejäätmete hulka.
  • Biojäätmete kogumiseks kilekotti valides jälgi, et sellel oleks trükitud standardile vastavust kinnitav märgis, mis näitab plasti sobivust kompostimiseks.

Kokkuvõttes on kompostitava plastiga sama lugu nagu enamiku keskkonnasõbralike toodetega. Oluline pole mitte ainult see, millest see tehtud on, vaid ka see, mida me sellega teeme – kui kaua me seda kasutame, kuidas kasutame ning kuidas sellest pärast vabaneme.

Prügikasti panemise asemel peab jõudma biolagunev materjal kompostimisse. Kompostimisolud peavad sobima selle konkreetse materjali lagunemiseks. Just tootmise-kasutamise-kompostimise terviklik tsükkel määrabki toote keskkonnamõju. Julgustame inimesi leidma alternatiive ühekorraplastile, koguma eraldi biojäätmeid ning neid kompostima, et anda oma panus loodusvarade säästmisesse.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: