"Kui vaadata, kus Saudi Araabia kaardi peal asub, on see loomulik vahepeatus. Pärast seda, kui teooria iidsete inimeste rännetest muutuma hakkas, ei tohiks see paista enam üldse imelik," leidis uurimuse juhtivautor Michael Petragalia, Max Plancki inimajalooteaduse instituudi antropoloogiaprofessor ERR Novaatorile antud intervjuus.

Eesti teadlaste osalusel 2016. aastal valminud geeniuuring näitas, et tänapäeva inimkond pärineb kahest erinevast Aafrika väljarändest. Neist üks toimus 120 000, teine 75 000 aasta eest. Selle aasta jaanuaris avaldatud töö lükkas esimesed katsed ülejäänud maailma koloniseerida veelgi kaugemasse minevikku. Iisraelist Mislija koopast leitud nüüdisinimese lõualuu vanus küündib vähemalt 180 000 aastani. Mõned inimesed võisid jõuda kogukonnas kirgi kütvate säilmete põhjal Hiina aladele juba 60 000 aasta hiljem.

Kuus vaadet Al Wustast leitud inimese sõrmelülile. Autor: Ian Cartwright

"Erinevalt Hiinast ja teistest Vahemerest rannikust kaugemalt päevavalgele tulnud säilmetest suutsime määrata Al Wusta sõrme kolme erineva meetodiga. Tegu on esimese otsese tõendiga, et inimesed suutsid Euraasias hakkama saada mereandideta," rõhutas Petragalia leidude olulisust.

Siinkohal tuleb rõhutada, et Saudi Araabia poolsaar oli toona tänasest märksa elusõbralikum. Lõputu kõrbe asemel kattis seda valdavalt savann ja rohumaad. Sellest annavad ka tunnistust enam kui 10 000 kuivanud järve.

Ühe sellise järve kallastel töörühm kõnealuse sõrme otsa 2016. aastal sattuski. "Kui üks meie paleontoloogidest seda nägi, hüüatas ta kohe, et tegu on inimsõrmega. See oli rõõmus õhtu, sest kinnitas seda, mida olime juba kümme aastat oletanud," meenutas antropoloog.

Enne seda oli ta leidnud kolleegidega sealtsamast sadu mageveetigude, gasellide ja isegi jõehobude fossiile. Petragalia sõnul võib oletada, et inimesed liikusid koos loomakarjadega ja sillutasid sellega tahtmatult teed ulatuslikumatele rännetele.

Töörühm ei hakanud tegema siiski esialgse rõõmujoovastuse ja sisetunde põhjalt kaugeleulatuvaid järeldusi. Tagasi laborisse jõudes võrdlesid nad sõrme kõigi teiste sellest ajaperioodist pärinevate iidsete sõrmedega. Analüüs rühmitas Al Wusta sõrme neandertallaste ja iidsemal ajal elanud nüüdisinimeste asemel hilisemal perioodil elanud inimeste sekka.

Sõrme vanuseks määrati uraani suhtelise sisalduse põhjal ligikaudu 87,6 tuhat aastat. Sarnase tulemuse andsid kaks teist tunnustatud vanuse määramise meetodit ja teiste fossiilide uurimine.

Al Wusta asub vanimatest Levanti leiupaikadest 650 kilomeetri kaugusel. Autor: Nature Ecoloy & Evolution

"Kahjuks pole säilinud sõrm sedavõrd hästi, et saaksime öelda midagi selle kunagise omaniku soo ega isegi selle kohta, millise käe oma see on. Ent sellel näeb märke tugevast koormusest ja korduvatest liigutustest," sõnas Petragalia. Luu võiks hakata nähtud viisil paksenema näiteks kivitööriistade valmistamisel.

Uurimuse kriitikud nagu Binghamtoni ülikooli antropoloog Rolf Quam rõhuasid aga, et töörühmal polnud kaasata analüüsi piisavalt võrdlusmaterjali. Teadlastel pole veel head aimdust, kui suur oli teiste inimliikide liigisisene muutlikkus.

"Geograafiline kallutatus on tõsine probleem. Piltlikult on Euroopas üks arheoloogiline leiupaik teise otsas, mujal mitte nii väga. Seetõttu on meil on praegu raske öelda, kui erinevad olid inimliigid maailma eri otstes," möönis Petragalia. Teisisõnu, mõnede neandertallaste või veelgi varem tekkinud inimliikide sõrmed võisid näha välja nagu nüüdisinimeste omad.

Marokost 300 000 aasta eest elanud nüüdisinimese kolba leidnud Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi juhataja Jean-Jacques Hublin oli seevastu veendunud, et tegu on nüüdisinimese sõrmega.

Kuid kriitikasõnu jätkus ka temal. "Sõrmeluu otsese vanuse määramiseks kasutatud meetod – uraani lagunemisseeria – pole luude puhul kuigi usaldusväärne. Oleks olnud parem, kui oleks määratud luud ümbritseva pinnase vanus," viitas Hublin. See polnud aga Petragalia sõnul juba puhttehniliselt antud juhul võimalik.

"Igal juhul on meil aeg hakata leppima, et inimeste väljaränne Aafrikast ei järginud ühte selget narratiivi. Nad tegid seda vastavalt parasjagu neile avanevatele võimalustele, mis sõltusid omakorda kliimatingimustest. Lõpuks juhtus lihtsalt nii, et tänapäeval elavad väljaspool Aafrikat elavad inimesed pärinevad ainult kahest hilisemast väljarändest," mõtiskles antropoloog.

Samal ajal tekitab leid uusi küsimusi. Kuigi inimesed jõudsid sedavõrd vara juba Saudi Araabiasse ja kaugemalegi, jätsid nad Euroopasse märgi maha alles vähem kui 40 000 aasta eest.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Ecology & Evolution.