Inglise, Saksa ja Austraalia teadlased on uurinud Punase mere põhjast korjatud omaaegsete mereloomade fossiile, samuti Saudi Araabiale kuuluvate Farasani saarte arheoloogilistest leiupaikadest pärit teokarpe.

Leiud annavad nende sõnul tunnistust, et külluslik mereloomastik pakkus Aafrikast välja rännanutele piisavalt toidupoolist ka sellistes oludes, kui muud toitu oli vähe.

Teadlased analüüsisid umbes 15 tuhande teokarbi suurust ja nende ajalis-ruumilist jaotust. Need teokarbid pärinevad küll umbes viie kuni seitsme tuhande aasta tagusest minevikust, kaugeltki mitte inimeste Aafrikast väljarände ajast.

Kuid et on teada, et ka sel ajal tarbiti sealkandis mereande väga rohkesti, siis püüdsid teadlased välja selgitada, kas see avaldas näiteks teopopulatsioonidele ka mingit märgatavalt kahjulikku mõju.

Mingit suuremat ökoloogilist kahju neile populatsioonidele, rääkimata nende tõsisemast ohustamisest aga ei tuvastatud ja nii järeldavadki teadlased, et ka kümneid tuhandeid aastaid varem, Aafrikast välja rännu aegadel võisid piirkonna mereloomad olla inimeste jaoks ammendamatuks toiduallikaks.

Enam kui saja tuhande aasta vanuste fossiilide põhjal järeldavad teadlased, et mitmesuguseid inimtoiduks sobivaid limuseid on Punases meres elutsenud rohkesti ka juba palju pikemat aega, kui arheoloogiliste leidude põhjal seni kindel on oldud.

Paleokliima uuringutest ilmneb, et vähemalt ühe suure väljarändelaine ajal, umbes 60 tuhat aastat tagasi valitses Araabia poolsaare rannikul pikaajaline põud, taimestik oli kidur ja seetõttu oli kasinalt ka suuremaid loomi. Mereande said rannikut asustanud väljarändajad aga mõõna ajal rannalt korjata aasta ringi.

Niklas Hausmann Yorki Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad uurimusest ajakirjas Quaternary International.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.