Chicagos asuva Northwesterni ülikooli arendatud tehnoloogia hoidis mehe keres verd ringlemas kuni hetkeni, mil talle siirati uued kopsud. Saavutus pakub uut lootust ka teistele kriitilises seisundis haigetele, kes vajavad kahepoolset kopsusiirdamist, vahendab Nature News. 

Kõnealune patsient haigestus esmalt grippi, mille tagajärjel tekkis tal äge respiratoorse distressi sündroom. Tegemist on eluohtliku seisundiga, kus kopsud ei suuda keha piisava hapnikuga varustada. Olukorra muutis kriitilisemaks nakatumine ravimresistentse Pseudomonas aeruginosa bakteritüvega, mis täitis kopsud mädaga ja viis mehe septilisse šokki. Seejärel hakkasid üles ütlema nii tema süda kui ka neerud.

Rindkerekirurg Ankit Bharati sõnul oli mees suremas ning tema seisund ei võimaldanud talle kohe uusi kopse siirata. Kuna mehed kopsud olid muutunud aga peamiseks nakkuskoldeks, otsustas meeskond need siiski eemaldada.

Tehnoloogiline läbimurre

Ehkki kehavälist membraanhapnikustamist (ECMO), mis rikastab verd hapnikuga ja eemaldab süsihappegaasi, on kasutatud varemgi, eeldab see tavaliselt kopsude olemasolu, et säilitada südame tööks vajalik stabiilsus. Northwesterni ülikooli teadlaste lahendus on sisuliselt esimene tõeline kunstkops, kuna see suutis hoida verevoolu südamesse stabiilse ja pidevana isegi siis, kui mehe enda kopsud kehast eemaldati.

Ankit Bharat selgitas, et süsteem vähendab oluliselt trombiohtu, mis on olnud varasemate sarnaste seadmete puhul peamiseks komistuskiviks. Otse südamega ühendatud seade suutis hoida vererõhku ühtlasena nii südamesse sisenevas kui ka sealt väljuvas vereringes.

Pärast kopsude eemaldamist ja kunstsüsteemiga ühendamist paranes patsiendi seisund üllatavalt kiiresti. Kahe ööpäeva jooksul taastus mehe neerude töö täielikult, südametöö stabiliseerus ning ta ei vajanud enam vererõhku toetavaid ravimeid. Seejärel siirati talle mõlemad kopsud. Nüüd, peaaegu kolm aastat hiljem, on mehe tervis hea ja uued kopsud töötavad laitmatult.

Pandeemiast sündinud lahendus

Uus süsteem ei sündinud tühjalt kohalt. Meeskond alustas selle arendamist koroonapandeemia ajal, et aidata raskes seisundis koroonapatsiente, kes ootasid elundisiirdamist. Austraalia Westmeadi haigla siirdamisarst Natasha Rogers märkis, et tehniline lahendus on silmapaistev. Tema sõnul nõudis selline lähenemine arstidelt suurt julgust. Ilma kopsudeta on südame stabiilse rütmi säilitamine tõeline tehniline katsumus.

Rogers usub, et uuring kinnitab teoreetilist võimalust hoida inimest elus ka siis, kui kopsud kehast ajutiselt eemaldatakse. See võib tulevikus võimaldada haigete kopse remontida väljaspool keha, et need hiljem patsiendile tagasi siirata.

Siiski on meetod hetkel kättesaadav vaid suurtes spetsialiseerunud keskustes, nagu Northwesterni haigla. Ankit Bharat avaldas siiski lootust, et tulevikus jõuab süsteem laiemasse kasutusse ja muutub kättesaadavaks igas haiglas, et päästa rohkem kriitilises seisundis patsiente.

Teadlased kirjutavad siirdamisest ja välisest kunstkopsusüsteemist ajakirjas Med.