USA-s said seamaksa siirdamiskatsed rohelise tule

USA toidu- ja ravimiamet andis loa alustada esimesi katseid, kus tõsise maksapuudulikkusega patsientide kaebustel pakutakse ajutist leevendust geneetiliselt kohandatud seamaksaga. Esialgu nelja patsiendiga tehtavate katsete põhjal saab selgemaks, kas tulevikus võiks kasutada maksa siirdamisel inimdoonorite kõrval ka sigu.
Uues katses osalevad maksapuudulikkusega inimesed, kellele pole võimalik siirata inimdoonorilt pärinevat maksa. Katse käigus ühendatakse nad ajutiselt kehavälise seamaksaga, et looma elund filtreeriks nende verd, vahendab Nature News.
Rohelise tule saanud katse on ksenotransplantatsiooni ehk looma elundite inimesele siirdamise vallas oluline edusamm, ütleb Sydney Ülikooli siirdamiskirurg Wayne Hawthorne. Samuti on katse tema sõnul märgiline sügava maksapuudulikkusega inimestele. Praegu saab ligi pooltele haigus saatuslikuks. Sestap tasuvad aastakümneid kestnud uuringud end tema hinnangul ära.
Ajutine õlekõrs
Seaelundeid on inimestele siiratud ennegi. Esimese inimesena ühendati kehavälise seamaksaga 2023. aasta sügisel üks kliinilise surma seisundis USA mees. Samuti on USA-s ja Hiinas siiratud käputäiele patsientidele teisi geneetiliselt muudetud sigade elundeid. Kõik senised elundisaajad on olnud inimesed, kelle haigus oli jõudnud ravimatusse staadiumisse. Halastusliku iseloomuga siirdamiste järel elas enamik neist patsientidest vaid mõne kuu.
Nüüd on tänavu aasta teises pooles oodata uut seamaksa siirdamiskatset. Seda korraldavad kaks ettevõtet: USA bioinseneeria ettevõte eGenesis ja Ühendkuningriigi biotehnoloogiafirma OrganOx. Mõlemad ettevõtted lõid kaasa ka 2023. aasta siirdamises.
Uue katse esimeses etapis osaleb neli inimest vanuses kümme kuni 70 eluaastat. Patsientidel on äge krooniline maksapuudulikkus, süvenenud krooniline maksahaigus ning maksa talitlushäirest tingitud ajuhäire ehk entsefalopaatia.
Katse ise kestab kaks nädalat ning selle aja jooksul ühendatakse patsiendid 72 tunniks seamaksaga. Nende veri liigub katse ajal läbi kehavälise elundi, mis peaks verest eemaldama sinna maksapuudulikkuse tõttu kogunenud jääkained. Kahe nädala möödudes, jälgitakse veel aasta vältel kõigi patsientide tervist ning nende enda maksa talitlust.
Uuringus kasutatakse geneetiliselt muudetud maksu, mis peaksid sobima inimkehaga tavalisest seamaksast paremini. Wayne Hawthorne'i sõnul toimib seamaks nagu ajutine hapnikuballoon: see hoiab ägeda maksapuudulikkusega inimesi elus ning annab aega, et nende enda elund hakkaks uuesti normipäraselt talitlema.
Ohutuseküsimus
Ettevõtte eGenesis sõnul osalevad uuringus esialgu vaid kaks patsienti, misjärel vaatab nende terviseohutuse üle jälgimiskomitee. Ülejäänud kaks patsienti saavad katselist ravi alles pärast seda. Seejärel koostatakse kogu katsele uus ohutushinnang, mille põhjal selgub, kas uuringut võiks jätkata juba 20 inimesega.
Wayne Hawthorne'i sõnul võiks kehavälisest seamaksast saada ajutine ravi, mida pakkuda eluohtliku maksapuudulikkusega inimestele. See võib aidata neil üle elada aega, mil nad ootavad inimdoonori elundit. Teisalt võib ajutine tugi seamaksalt anda patsiendi enda maksale aega taastuda.
Seaelunditega käib töö teistestki töörühmades. USA ettevõte United Therapeutics sai tänavu aasta alguses ravimi- ja toiduametilt loa alustada seaneerude siirdamise ohutust hindavaid katseid väga raske neeruhaigusega patsientidega. Seegi katse algab aasta teises pooles ning esialgu osaleb seal kuus patsienti. Protseduur pole mõlemal juhul riskivaba: näiteks ei pruugi inimekeha looma elundit omaks võtta ning protseduuri käigus on patsiendil oht saada nakkusi.
Toimetaja: Airika Harrik