Praeguste rasestumisvastaste implantaatide eluiga ulatub aastateni ehk naised ei pea juba praegu enam iga päev rasestumisvastaseid tablette võtma. Samas eeldab nende siirdamine kirurgilist protseduuri. Samuti on saadaval rasestumisvastased süstid, kuid neil on omad puudused. Muu hulgas kestab nende toime vaid kolm kuud, vahendab The Guardian.

Arendusjärgus meetod hõlmab sünteetilise progesterooni hormooni mikro-kristallide süstimist lahuses, mis ei segune veega kuigi hästi. Kiire lahustumise asemel hakkavad mikrokristallid kokku kleepuma, moodustades tahke implantaadi, mis vabastab hormooni pika aja vältel.

Oma tulemused ajakirjas Nature Chemical Engineering avaldanud teadlased katsetasid meetodit rottidel. Rottides eritus rasestumisvastane toimeaine vähemalt 97 päeva, kuigi uuringu autorite hinnangul võib kestus olla veelgi pikem olla, sõltuvalt implantaadi täpsest disainist.

Sealjuures on moodustunud implantaat eemaldatav ja sobis hästi ka väikeste nõeltega kasutamiseks. Uuringu autorite hinnangul saab sama meetodit kasutada ka kõigi teiste lahustuvate hüdrofoobsete ravimitega, eriti juhul, kui on vaja pikaajalist toimet. See tähendab, et seda saaks potentsiaalselt laiemalt rakendada.

Kuna süst võimaldab pikaajaliselt ravimeid manustada ilma invasiivsete protseduurideta, võiks see uuringu autorite hinnangul eriti hästi sobida piirkondadesse, kus haiglate ja perearstide võrk on puudulik või nõrk.

Meetodi arendus on praegu siiski veel varajases staadiumis ning selle ohutus ja tõhusus pole veel täielikult kinnitust leidnud. Küll loodavad MIT-teadlased, et inimkatsed algavad järgmise kolme kuni viie aasta jooksul.