Uus ajuliides salvestab ajulaineid ja suhtleb arvutitega

Inimkond astus aju-arvutiliideste arendamise vallas uue sammu edasi. Michigani Ülikooli teadlased teatasid esimesest edukast katsest, kus ajuliides salvestas inimese sees toimuvat. Tulevikus võiks seade aidata insuldi üle elanud patsientidel teistega iseseisvalt suhelda.
Hiljutises katses kasutasid teadlased ettevõtte Paradromics arendatud liidest Connexus BCI. Töörühm siirdas selle 14. mail ajutiselt ühe epilsepsiahaige patsiendi ajju. Eduka katse järel plaanib liidese taga olev ettevõte alustada nüüd käesoleva aasta teises pooles põhjalikke kliinilisi katseid, vahendab Gizmodo.
Juhtmeteta elu
Michigani Ülikooli töörühm eesotsas neurokirurg Matthew Willseyga uurivad, kuidas mõjutab epilepsia ajus närviimpulsside liikumist. Hiljuti lõid nad käed ettevõttega Paradromics, mis on üks paljudest aju-arvutiliideste ehk BCI-de pioneeridest. Töörühm sai võimaluse proovida ettevõtte alles katsetusjärgus Connexuse ajuliidest.
Willsey sõnul on Connexusel olemasolevate BCI-süsteemide ees mitu eelist. Esiteks on see väiksem kui kahesendine euromünt. Samas kätkeb liides endas rohkem kui 400 mikroelektroodi – need toimivad sensoritena ja võimaldavad teadlastel talletada hulganisti ajus liikuvat informatsiooni. Võrdluseks kasutas sama töörühm varem vaid sajakonnale sensorile toetuvat liidest.
Willsey sõnul võiks Connexus olla võimekas salvestussüsteem, mis võiks muuta BCI-d praegusega võrreldes funktsionaalsemaks. Liides saadab ajust informatsiooni inimese rinda siiratud vastuvõtjasse. Erinevalt juba olemasolevatest BCI-liidestest võimaldab see inimesel kasutada liidesega ühilduvaid arvutiseadmeid aga ilma juhtmete või muude füüsiliste ühendusteta. See tähendab, et seade peaks olema tervenisti siiratav ja pakkuma ideaalis oma kasutajale rohkem liikumisvabadust.
Uuringus siirdas töörühm Connexuse vabatahtlikule patsiendile, kelle epilepsiakolde eemaldamiseks tuli teha nagunii ajuoperatsioon. Lõikuse käigus siirati talle lisaks vähem kui 20 minutiks ajuliides. Seade eemaldati alles siis, kui see oli jõudnud salvestada patsiendi ajus liikuvaid närviimpulsse.
Katse käigus kogutud andmete analüüs alles käib. Töörühm ise on seadme tuleviku suhtes siiski optimistlik. Willsey sõnul võiksid katsetusele edaspidi järgneda Connexuse põhjalikumad kliinilised uuringud ja tulevikus võiks see võimeka BCI-na kasutusele tulla.
Paradromics teatas märtsis, et alustab esimeste kliiniliste katsetega 2025. aasta lõpus, kui selleks ajaks vajalikud load kätte saab. Ettevõte plaanib järele proovida, kas Connexus võiks digiseadmete abil taastada patsientide kõnevõime, kes kaotasid selle amüotroofse lateraalskleroosi, insuldi või tõsiste seljaaju vigastuste tagajärjel. Firma loodab, et nende seadmest on abi ka vaimse tervise murede või kroonilise valu korral.
Michigani Ülikooli töörühm jätkab uuringuid teistegi alles katsetusjärgus BCI-seadmetega. Näiteks avaldasid nad tänavu jaanuaris uuringu, milles kirjeldasid, kuidas üks halvatud mees suutis peale võimeka BCI-seadme siirdamist lennutada mõttejõul drooni, ja teha seda märksa täpsemalt, kui kehaväliste tugisüsteemidega.
Toimetaja: Airika Harrik