X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Muski Neuralink siirdas esimesele inimesele oma juhtmevaba ajuimplantaadi

Foto: SCANPIX/AFP

Riskikapitalist Elon Muski sõnul taastus patsient liidese siirdamiseks tarvilikust operatsioonist edukalt ja ettevõtte teadlastel õnnestus koguda aju pinnalt ka esimesed signaalid, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Silmapaistva kliinilise kogemusega neuroloog Oliver Sacks osutus ka suurepäraseks kirjanikuks. Ta pälvis laialdase tunnustuse oskusega avada lugejale inimese neuroloogiliste häirete ainulaadse ja mõnikord veidra maailma olemust. Raamatutele lisaks võib temaga kohtuda filmi "Ärkamised" vahendusel. Päris maailmas juhtunu põhjal vändatud filmis kehastab noore arstina teda Robin Williams.

Lugu areneb psühhiaatriakliinikus, kuhu koondati ajukelmepõletiku tagajärjel liikumatuks muutnud ja ravimatuteks kuulutatud patsiente. Nende hooldamine usaldati noorele Oliver Sacksile. Haigete seas on mitu huvitavat tegelast. Liigutava loo ühte keskset patsienti mängib on Robert DeNiro.

Tänu Sacksi proovitud ainulaadsele ravimeetodile hakkavad liikumatute ja kõnevõimetutena tummade kujudena palatis hoitud patsiendid ootamatult rääkima ja liikuma, otsekui oleks ärganud Okasroosikese unest. Mitmele Oscarile nomineeritud film toob Oliver Sacksi arsti entusiasmi kõrval esile selles maailmas kergelt kaduva inimlikkuse ja empaatiavajaduse.

Sama kajastub tema raamatutesse koondatud tõelise elu juhtumite kirjeldustes. Kuigi neid lugusid ju tõelises elus ei kohata, sest need varjuvad tervete inimeste hoolimatuse, narrimise ning õeluse eest perede ja neuroloogiakliinikute kaitstud maailma. Vahest haarab mõni terve inimene tema raamatu pelgalt pealkirja pärast. Näiteks "Mees, kes pidas oma naist kübaraks" koondab paarikümne omapärase ja õpetliku juhtumi kirjeldused. Nimetus pärineb loost, milles närvikahjustuse tõttu asju ja nägusid eristava äratundmise kaotanud mees haarab Oliver Sacksi vastuvõtult lahkudes naise peast, pidades seda oma kaabuks.

Mõnikord võib fantaseerida, et selline olukord pole puudus, vaid hoopiski erivõime. Näiteks võiks tüütavate reklaamide asemel omada närviseadet, mis lülitab teadvuse ümber ja asendab vastikuks muutunud šampooni- või deodorandireklaami vaimusilmas hoopiski ilusa loodusstseeniga. Näiteks võiks Elon Muski liiga sagedaks kujunenud mainimist kognitiivselt lahjendada, lastes teda teadvusesse näiteks igal viiendal korral jne.

Ühesõnaga, hea oleks omada maailma kognitiivsete toksikoosiallikate filtreerimise reflektoorset võimet. Ühtlasi sooviks ka valitud signaalide võimendajat, et märgata paremini inimesi, nende varjatud tundeid ja soove.

Antud unistust on keeruline täita, kuigi vahest siiski mitte lootusetu. Arvestades kasvõi Oliver Sacksi kogutud väga eripäraste kognitiivsete seisundite kirjeldustega. Väljakutse on keeruline veel sel põhjusel, et pole teada, millal oleks Elon Muski teadvustamine vajalik. Olgu selle näiteks ajuga tehnilise liidestamise lahenduste leiutamiseks Muski poolt 2016. aastal asutatud ettevõttest Neuralink saabuvad teated. Need on huvitavad isegi Elon Muski vahendatutena.

Tegemist on esimese inimese ajju paigutatud Neuralinki implantaadiga. Muski enda sõnade järgi on tulemus paljulubav. Patsient taastus operatsioonist edukalt ja neil õnnestus koguda aju pinnalt esimesed signaalid. Rajatud ettevõtte eesmärk on liidestada aju arvutitega.

Esialgses visioonis püütakse aidata närvisüsteemi kahjustustega inimestel saavutada kontroll liikumatuid või kaotatud jäsemeid asendavate mehhaaniliselt töötavate proteeside üle. Tehisintellekti arengute kontekstis on aga kerge fantaseerida teadvuse täiustamisest superintellektiga. Esialgu piisaks vist isegi selle ühendamisest nutitelefoniga.

Muski kuulates võib jääda mulje üpriski helgest tulevikust. Miks siis mitte ted kasvõi meelelahutuseks veel natuke kuulata? Näiteks lubas ta värsket uudist kommenteerides, et Neuralinki esimese toote nimeks on "Telepaatia". Kuigi ta mainis, et esimesed oleks need, kes kaotasid jäsemete kasutamise võime, pühendas ta rohkem lauseid ideele juhtida mõtlemise teel telefoni või arvutit ja nende kaudu edasi peaaegu kõiki muid seadmeid.

Musk kutsus üles lühikesele kujutlusreisile, viidates pea kogu liikumisvõime kaotanud ja meie seast lahkunud kuulsale astrofüüsikule. "Kujutage ette, kui Stephen Hawking suudaks suhelda kiiremini kui kiire masinakirjutaja või oksjonipidaja. See on eesmärk," visioneeris Elon Musk.

Ilmselt poleks see siiski lõplik eesmärk. Kahjuks on maailmas miljoneid halvatud liikumisvõimega patsiente. Samas võib neid oodata õnneks uudne abi. Äri seisukohast moodustavad aga terved inimesed palju suurema turu. Pealegi ei ole oksjonipidaja eriti kiire suhtleja. Tema jutt kõlab kiirena, soovides jätta mulje, millega sunnib ostupalavikus osalejaid kiirustama. Tegelikkuses sisaldab oksjonipidaja sõnavoog väga väikest kogust hinnainfot ja palju tempokaid, kuid infovaeseid vahesõnu.

Juhul kui kellelgi on veel tulevikus tööd, võib selle saamise eelduseks olla võime suhelda mitte masinakirjutaja ega oksjonipidaja kiiruse kategooriates, vaid veelgi tõhusamalt. Gigabittides mõõdetava arvuti andmeedastuskiirusega võrreldes tundub inimese kõne 39 bitti sekundis kõne- ja liikumisvõimetu patsiendina. Teadvustatud mõtete kiirus on enam-vähem samas suurusjärgus. Teadvustamata närviprotsesside infovahetust hinnatakse samas enam mitme miljoni korra mahukamaks.

Seega võiks aju otseühendus "äratada" meid täiesti uuele teadvuse tasemele. Ilmselt oleksime tummad ega liiguks, sest kõik toimub mõttejõul kuni saabub arst, kes annab rohtu ja äratab meid unest.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: