Laialt levinud arusaama järgi tuleks iga päev kõndida 10 000 sammu, et püsida hea tervise juures ja hoida mitmesugused tervisehädad endast eemale. Ajakirjas European Journal of Preventive Cardiology ilmunud uuringu autorid tuvastasid aga, et juba 3967 sammu päevas vähendab võimalust surra ükskõik millesse. Pelgalt 2337 sammu päevas vähendab aga juba suremust südame-veresoonkonna haigustesse.

Vaatamata sellisele numbritele ei tasu siiski loorberitele puhkama jääda, sest varajase surma tõenäosus väheneb märgatavalt iga 500–1000 täiendava sammu peale. Selliseid tulemusi näitab 17 erinevat uuringut hõlmav koonduuring ehk metaanalüüs, kuhu kaasati kokku 226 889 inimest üle kogu maailma. 1000 lisasammu päevas vähendab riski ükskõik mis põhjusel surra 15 protsendi võrra. Samas 500 lisasammu vähendab aga surmariski südame-veresoonkonna haigustesse seitsme protsendi võrra.

Sealjuures täheldasid uuringu avaldanud Poola ja USA teadlased, et kasulike sammude arvul pole selget ülempiiri. Isegi 20 000 sammu juures jätkas suremusrisk kahanemist. See kehtib nii meeste kui ka naiste kohta, olenemata vanusest, elukohast ja kliimast. Küll aga lõikavad igapäevasest kõndimisest enim kasu alla 60-aastased. Teadlased hindavad, et 4000 sammu päevas vähendab erinevatel põhjustel suremise võimalust märkimisväärselt.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel põhjustab vähene liikumine igal aastal maailmas ligikaudu 3,2 miljonit surma. See on suuruselt neljas surmapõhjustaja maailmas. Mitmed varasemad uuringud on näidanud, et enam kui veerand maailma elanikkonnast liigub liiga vähe. Valdavalt puudutab see rikkaid ja arenenud riike. Samuti süvendas vähest liikumist koroonapandeemia ja liikumisnäitajad pole isegi mitu aastat hiljem veel täiesti taastunud.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.