See, et järjekestev liikumisharjumus südamehaiguse ohtu kahandab, on olnud ennegi teada, kuid nüüd on saanud selgemaks, kui palju või vähe liikuda tuleks, et sel juba märgatav mõju oleks.

Erin Dooley Alabama Ülikoolist ja ta kolleegid värbasid uuringus osalema 452 inimest vanuses 71 kuni 92 eluaastat.

Osalised varustati kolmeks kuni seitsmeks päevaks sammuloendusseadmega, järgnenud kolme ja poole aasta vältel aga jälgiti, keda neist tabas südame isheemiatõbi, südamepuudulikkus või insult.

Saadud andmekogu analüüsides jõudsid Dooley ja ta kaaslased järeldusele, et kui jätta kõrvale teised mõjutegurid nagu inimeste vanus ja sugu, siis kahaneb südame-veresoonkonna haiguste risk vaadeldud eagrupi inimestel kolme ja poole aastase ajavahemiku jooksul vaid mõnesaja sammu lisandumisel igapäevasesse liikumisharjumusse mitme protsendi võrra.

Kui täpsemalt öelda, siis selgus, et iga viiesaja sammu lisandudes kahanes haigestumisrisk keskmiselt 14 protsenti. Neljateistprotsendine kahanemine on praegusel juhul loomulikult vähem kui oleks haigestumisriski alanemine 14 protsendipunkti võrra, kuid muutus on kahtlemata õiges suunas.

Järeldus on seejuures miski, mis ammu teada: pigem ikka natuke rohkem liikuda kui natuke vähem.

Oma täpsustavast uuringust tegi Dooley aga ettekande neil päevil Bostonis toimunud Ameerika Südameliidu teaduskonverentsil.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.