1854. aasta 25. oktoobriks oli konflikt Briti-Prantsuse-Osmanite liitlasvägede ja tsaariarmee vahel väldanud juba pisut enam kui aasta. Tol hommikul üritasid Vene väed korduvalt Balaklava sadamat hõivata, lõikamaks läbi vastaste varustusahelat.

Mitu järjestikust ratsaväe katset nurjusid seetõttu, et tsaari sõdalastel ei õnnestunud läbi murda Sir Colin Campbelli juhtimise all võidelnud jalaväeüksusest. Ehkki venelaste pealetung oli jõuline, suutsid pikas reas teineteise kõrval seisvad šotlased oma liini hoida.

Krimmi sõda oli esimene suuremahuline konflikt, mille puhul meediakajastuses ei andnud enam tooni subjektiivsed ja propagandistlikud lähetised kõrge auastmega ohvitseridelt, vaid rindereporteritelt saadud operatiivne teave. Telegraaf ja raudtee olid need kaks moodsat nähtust, mis ajakirjanduses uue ajastu tuleku võimalikuks tegid.

Püüdes edasi anda tol hommikul Balaklava all toimunut, ammutasid rindereporterid inspiratsiooni vaatepildist, mis Sir Colin Campbelli juhitud šotlastest väeüksust jälgides avanes.

Nähes punastes mundrites liini hoidvaid sõdureid surumas tagasi mitut järjestikust venelaste ratsarünnakut, raporteeriti ajalehtedele kangelaslikust "peenikesest punasest joonest".

Inglise keele uurija Paul Anthony Jonesi väitel on see tänase päevani kasutusel olev termin pärit just nimelt hiljem liitlastele katastroofiga lõppenud Balaklava lahingu esimese etapi suurest edust.

Väljend leidis peagi rakendust ka kirjanduses ning kinnistus järgnevatel aastakümnetel sedavõrd, et 20. sajandil kasutati seda juba konkreetse poliitilise terminina, millega võib tähistada nii jäika ja vankumatut seisukohta kui ka habrast, ent efektiivset kaitset.