Aastatel 1853—1856 toimunud Krimmi sõjas võitlesid Vene tsaaririigi väed Briti-Prantsuse-Osmanite-Sardiinia liitlasarmee vastu. Vaenutegevuse lõpetas Pariisi rahuleping, mille mõjul kaotajaks osutunud Venemaa tiibu kärbiti. Must meri kuulutati neutraalseks territooriumiks, sõjalaevu sinna tuua ega kindlustusi rajada ei tohtinud.

Et tänapäeva Eesti alad olid toona Vene tsaaririigi koosseisus, mõjutas sündmus ka Tallinnat, mida toona tunti Revalina. Nimelt võeti Tallinn ehk Reval kindlustuslinnade nimekirjast maha ning mitmed militaarrajatised said uue funktsiooni.

Just Krimmi sõja järel rajati bastionitele pargid, kus linnarahvas sai patseerida. Kuna vanalinn oli ja on üsna kivine, osutusid Rootsi, Ingeri ja Skoone bastionid peagi väga populaarseteks pelgupaikadeks, kus kodanikud said nautida grüünet ja moodi läinud pargikultuuri.

1860. aastate alguses aktiveerusid aiandusseltsid ning Rootsi bastioni vallikraavi alale rajati liigirikas haljasala, kus kasvatati nii puid kui lilli. Hiljem peeti seal ka paari hirve, mistõttu tänapäeval tuntaksegi paika pigem Hirvepargi nime all. Just seal toimusid 1980. aastate lõpul legendaarsed miitingud, mis mängisid olulist rolli Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel.

Rootsi bastioni kõrval asuvale Ingeri bastionile, ehk Harjumäele rajati juba 19. sajandi lõpus välikohvik-suveklubi tarbeks historitsistlikud ja rohkete kaunistustega puitpaviljonid: restoran, kõlakoda ning keeglirada.

On teada, et maailmakuulus aeronaut ja langevarjur Charles Leroux startis oma viimasele lennule õhupalliga just Harjumäelt.

Et Tallinna lahel puhus tugev tuul, ei läinud tema langevarjuhüpe plaanipäraselt ning Maarjamäe kandis kukkus kuulus seikleja vette ja uppus. Tema surnukeha maeti Kopli kalmistule, millest tänaseks on samuti saanud park.

Pirita teel olev nn. sassiläinud nööri monument ongi pühendatud justnimelt Leroux'le, ehkki ametlikult kannab Mati Karmini 1989. aasta taies pealkirja "Julgetele ja teotahtelistele inimestele."

Julged ja teotahtelised inimesed kogunesid Harjumäele ka edaspidi. Nõukogude aja lõpul oli see melomaanide kohtumispaik, kus osteti-müüdi ja vahetati nii avalikku kui salajast muusikat ning paik ristiti rahvasuus ümber plaadimäeks.

Ehkki Vabaduse väljaku lähistel asuvad Harjumägi (Ingeri bastion) ja Lindamägi (Rootsi bastion) ning Paksu Margareeta kõrval olev Suur-Rannavärava mägi (Skoone bastion) avati linnarahvale Krimmi sõja järel, jääb nende rajamine oluliselt varasemasse aega. Muldkindlustuste vööndi ehitamisega tehti algust juba 17. sajandil hoopis toona siinseid alasid valitsenud rootslaste initsiatiivil.