Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Tõestus: hüpnootiline seisund on olemas

Tõestus: hüpnootiline seisund on olemas
Tõestus: hüpnootiline seisund on olemas Autor/allikas: Turu ülikool
Hüpnootilise seisundiga kaasneb veider silmavaade.

Hüpnootilise seisundiga kaasneb veider silmavaade.

Hüpnoos on kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele. Hüpnotiseeritud inimese üheks enim levinud tunnuseks peetakse klaasistunud pilku pärani silmades. Paradoksaalsel kombel ei ole teadlased seda aga siiani oluliseks pidanud ega ole seda ka varem põhjalikult uurinud.

Rootsi ja Soome teadlased uurisid äärmiselt kergesti hüpnotiseeritavat inimest, kelle hüpnotiseerimiseks ja hüpnoosist välja toomiseks piisas kõigest ühesõnalisest meeldetuletusest. Seega võib selle inimese puhul toimuda muutus hüpnootilise ja normaalse seisundi vahel kõigest mõne sekundiga.

Teadlased kasutasid hüpnotiseeritava uurimiseks silmade jälgimiseks kõrglahutust kasutavat metoodikat ning silmade automaatse käitumise esilekutsumist. Nad avastasid, et klaasistunud pilguga kaasnesid silmade refleksiivses käitumises objektiivselt mõõdetavad muutused, mida hüpnotiseerimata inimene ei suuda matkida.

Hüpnoosiuuringute seisukohalt tähendab see, et hüpnoosi ei saa enam käsitleda vaimse kujutelmana, mis esineb täiesti normaalses ärkveloleku seisundis. Teisalt võib teadlaste ajakirjas PloS One avaldatud uuringul olla psühholoogiale ja kognitiivsele neuroteadusele laiem mõju, sest see tõestab esmakordselt varem teaduslikult kinnitamata teadvusliku seisundi olemasolu inimestel.

Psühholoogias, psühhiaatrias ja neuroloogias on hüpnoosil pikk ja vastuoluline ajalugu. Teadlased on üle saja aasta vaielnud, kas hüpnootiline seisund on midagi erilist või põhjustab seda kõigest kognitiivsete strateegiate ja vaimsete kujutluste kasutamine normaalses ärkveloleku seisundis. Varem ei ole hüpnootilist seisundit kunagi veenvalt demonstreeritud ning seetõttu on paljud teadlased pidanud seda kõigest psühholoogia populaarseks müüdiks.

Toimetaja: Jaak-Kristian Sutt

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: