Mikk Pauklini sõnul polnud tema soovitusest pimedas ekraanide vaatamisest hoiduda kuulnud. "Ei tea ka, et silmaarstide poolt oleks kunagi ametlikult selline soovitus antud. Kindlasti oli nõukogudeaegsete ekraanide resolutsioon ja kontrastsus tänapäevastest ekraanidest kehvem. Küll aga pole ma teadlik, et need oleksid kuidagi püsivalt silmi kahjustanud," sõnas ta. Võrdlusena tõi ta välja kino, kus vaadataksegi ekraani alati pimedas, ilma et seda peetaks nägemist kahjustavaks.

Haruldane, kuid tõsine oht

Ehkki enamasti on pimedas teleri vaatamine ohutu, leidub Pauklini sõnul ka erandeid. "Vast ainsaks erandiks on inimesed, kellel võib pimedas ekraanide vaatamine vallandada ägeda suletud nurga glaukoomi hoo, mille puhul tõuseb silma siserõhk järsku väga kõrgeks," selgitas ta. Samas ei ähvarda see oht kaugeltki kõiki, vaid ainult spetsiifilise eelsoodumusega patsiente.

Riskirühma kuuluvad Pauklini sõnul need, kellel on keskmisest väiksem silmamuna, kes vajavad kaugele vaatamiseks pluss-prille, on pigem vanemas eas ja sagedamini naised. "Ägeda suletud nurga glaukoomihoog võib vallanduda nendel patsientidel just hämaras, kuna siis pupill laieneb, seetõttu võib olla häiritud silmasisese vedeliku väljavool ning silmasisene rõhk tõuseb väga kõrgeks," selgitas ta.

Sümptomite hulka kuuluvad nägemise udusus, tugev silma- ning peavalu, iiveldus ja kohati ka oksendamine. Silm võib olla katsudes kõva ning punetav. Taoliste nähtude ilmnemisel tuleb Pauklini sõnul võtta kiiremas korras ette teekond Tartu Ülikooli Kliinikumi või Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliiniku valvearsti juurde.

Arvutikuvari sündroom

Põhjus, miks ekraanide vaatamine silmi väsitab – olgu see pimedas või valguses – peitub tegelikult mujal. Pika ekraanikasutusega seotud kaebused on koondatud sündroomi alla, mida nimetatakse inglise keeles Digital Eye Strain ehk "arvutikuvari sündroom".

Pauklini sõnul on sellel kolm peamist põhjust:

• Ekraanilt lugedes või pilti jälgides pilgutavad inimesed silmi tavapärasest harvem. Seetõttu aurustub silmapinnalt kaitsev pisarakiht ja silmapind kuivab. Kaebused võivad olla mitmekesised: silmad kipitavad, väsivad, tekib liivateratunne, nägemine muutub ajuti uduseks ja silmad hakkavad punetama. "Kohati võivad silmad minna ka märjaks, kui keha püüab kuivamist kompenseerida, tootes korraga ohtralt pisaraid," lisas Pauklin.
• Teravalt lähedale nägemiseks peab silmasisene läätse kuju muutev lihas pingutuma ning ka silmi liigutavad lihased tööd tegema. Pidev pinge väsitab lihased lihtsalt ära. Eriti noorukitel võib tekkida lihaste ülepinge ehk akommodatsioonispasm, mis väljendub silmade väsimuse, pingetunde ja uduse nägemisena. Kaebused tekivad kergemini, kui inimene vajab tegelikult lugemiseks prille, aga neid ei kasuta.
• Pikaajaline sundasend koormab kaela-, pea- ja seljalihaseid.

Kuidas silmade väsimust leevendada?

Kõige laiemalt on levinud nn. 20-20-20 reegel. See tähendab, et iga 20 minuti ekraanitöö tagant tuleks vaadata vähemalt 20 sekundit kaugusesse ehk vähemalt kuue meetri taha. "Selline paus võimaldab lähedale vaatamiseks töötavatel silmalihastel vahepeal ka lõõgastuda," selgitas Pauklin.

Oluline on ka ergonoomika ja liikumine. Aeg-ajalt tuleks püsti tõusta ning tooli ja laua kõrgus peaks olema sobiv, et jalad toetuksid maha ja käed lauale. Ekraan ise võiks asuda pigem madalal, nii et selle ülemine serv jääks silmade kõrgusele. See vähendab kaela- ja õlalihaste pinget ning aitab ka silmade kuivuse vastu, kuna veidi allapoole vaadates on silmapilu kitsam ja pisarad aurustuvad vähem.

Lisaks on oluline ekraani kvaliteet (hea eraldusvõime, värskendussagedus, kontrast) ja õige valgustus. Vältida tuleks olukorda, kus lambid või aknast paistev päike ekraanilt tagasi peegeldub. Vajadusel tuleks kasutada kardinaid või vähendada ruumi üldvalgustust.

Kui inimene vajab nägemise korrigeerimiseks prille, aitab nende kasutus vähendada silmade pingutust ja väsimist. Silmade kuivuse korral võib kasutada niisutavaid silmatilkasid, püüda teadlikult sagedamini pilgutada ning teha iga paari tunni järel töösse vähemalt 15-minutiline paus.

Laste silmad 

Kui täiskasvanutel on ekraanidest tingitud vaevused enamasti mööduvad, siis laste puhul võib liigne lähitöö mõjutada silmade optilist arengut. Mikk Pauklini sõnul näitavadki paljud uuringud lühinägevuse ehk müoopia plahvatuslikku levikut. "Praeguse hinnangu järgi oli lühinägevusega inimeste osakaal 2020. aastal umbes 34 protsenti ning see suureneb iga kümnendi kohta viie protsendi võrra," sõnas ta. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 pooled maakera elanikud lühinägelikud ja kümnendik kannatab tugeva lühinägevuse (üle -6D) all.

Kuigi geneetikal on oma roll – kui ühel vanemal on müoopia, on lapsel kaks korda kõrgem risk, kui mõlemal, siis viis korda kõrgem risk –, ei seleta see haiguse nõnda kiiret levikut. "Peamised riskifaktorid ongi kaasaegse eluviisiga seotud tegurid: vähene õues viibimine ning suurenenud lähitöö hulk, sh lugemine, kirjutamine, aga ka just nutiseadmete kasutamine," selgitas Pauklin.

Kaitsev efekt on see-eest just õues viibimisel. Iga nädalas veedetud lisa-välitund vähendab lühinägevuse tõenäosust kaks protsenti. Seetõttu on lastele lisaks 20-20-20 reeglile kriitiliselt oluline viibida kaks tundi päevas õues päevavalguse käes. Maailma Terviseorganisatsioon ei soovita alla kaheaastastele lastele ekraane üldse ja 2–4-aastastel soovitab piirduda maksimaalselt ühe tunniga päevas.

Ravi on olemas ja muutunud kättesaadavamaks

Samas võib ümber kaugelasuvate objektide kogunevat udu ka hajutada. Nimelt on Pauklini sõnul viimastel aastatel leitud võimalus laste lühinägevuse arengu pidurdamiseks. Selleks kasutatakse pikaajaliselt madalas kontsentratsioonis atropiini silmatilkasid.

Eestis on nende kättesaadavus olnud aga piiratud, kuna tilgad pole siin turule jõudnud ja haiglaapteegis valmistatud versioon säilis vaid nädala. "Kuna laste ravi peaks kestma vähemalt kaks aastat, on iganädalane tilkade valmistamine ja neil haiglas järelkäimine tilkade kasutamist piiranud," tõdes Pauklin.

Selle probleemi lahendamiseks korraldasid Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinik,  kliinikumi haiglaapteek ja Tartu Ülikooli farmaatsia instituut kliinikumi arendusfondi toel uuringu. "Näitasime, et meie haiglaapteegis valmistatud ning spetsiaalsetes filtriga silmatilgapudelites hoitud madalas kontsentratsioonis ilma säilitusaineteta atropiini silmatilgad püsivad steriilsed ning stabiilsed rohkem kui kolm kuud," rõõmustas Pauklin.

Tänu sellele ja ravimiameti loale saavad TÜK-i silmakliiniku patsiendid nüüd haiglaapteegist tilgad kätte kolmeks kuuks korraga, mis muudab ravi oluliselt lihtsamaks.