Kui veel mõnikümmend aastat tagasi oli lühinägevuse ehk müoopia puhul tegemist üksikute inimeste probleemiga, siis nüüd räägivad uuringud juba epideemilisest levikust. Aasias on seda palju uuritud ning näiteks Singapuris on 20-aastaste seas lühinägevus koguni 95 protsendil noortest.

Lühinägevus ehk müoopia on häire, mille puhul silm on oma valgustmurdva jõu suhtes liiga pikk. Valguskiired koonduvad juba enne võrkkestani jõudmist. Teravalt nägemiseks vajab inimene miinusprille või -kontaktläätsesid.

Silmaarst Kadi Palumaa rääkis "Terevisioonis", kuidas probleem seisneb selles, et lühinägev silm kasvab liiga pikaks. "Silmamuna venib liiga pikaks ja selle kasvu käigus tekib mehaaniline stress silmakudedele, mis võib põhjustada erinevaid silmahaigusi," ütles ta.

Müoopia tekib niisiis silma liiga kiirest ja ulatuslikust kasvust võrreldes lapse ealise normiga.

Tavaliseks müoopiaks nimetatakse kuni –6 dioptrist nägemisviga. Üle –6 dioptri puhul on tegemist suure müoopiaga ning mida suurem on lühinägevus, seda suurem on ka risk hilisemateks silmaprobleemideks.

Algab sageli juba koolieas

Kõige sagedamini algab lühinägevus algklassides, umbes 7.–12. eluaastal, kuid esineb ka juhtumeid, kus probleem avaldub juba lasteaias.

Lühinägevust välja ravida ei saa. "Kui silmamuna on juba pikemaks kasvanud, siis tagasi seda enam ei muuda," märkis arst. Küll aga on võimalik pidurdada lühinägevuse süvenemist.

Riskifaktor on muu hulgas pärilikkus. Kui ühel või mõlemal vanemal on lühinägevus, on ka lapsel suurem risk. Seetõttu tuleb arsti sõnul laste silmi regulaarselt kontrollida: kolmeaastaselt perearsti juures, enne kooli ning koolis kehtiva kontrollisüsteemi kaudu.

Lühinägevuse pidurdamiseks on maailmas tehtud palju uuringuid. Üks tõenduspõhine meetod on atropiinravi. Uuringud näitavad, et atropiinravi tulemusena võib lühinägevuse edasiarenemine aeglustuda kuni 60 protsenti. See on tänapäeval kõige tõhusam ravimeetod lühinägevuse arengu pidurdamiseks

"Atropiini mõju müoopia arengule kirjeldati juba 19. sajandil. See ei ole uus asi, kuid nüüd on täpsustatud sobiv kontsentratsioon, manustamisviis ja sihtrühm," selgitas Palumaa.

Aasias on atropiinravi kasutatud alates 2000. aastast. Hollandis on lapsi ravitud atropiinitilkadega üle 16 aasta. Eestis on Ida-Tallinna Keskhaiglas lapsi atropiiniga ravitud viimased kolm aastat.

Nüüd on madala kontsentratsiooniga atropiin jõudnud ka Eesti apteekidesse. "Olime Euroopas esirinnas: Saksamaa järel järgmised, kes selle siia said," märkis arst.

Tegemist ei ole imeravimiga. Tilka tuleb panna lapsele kord päevas õhtuti ning ravi toimub arsti järelevalve all. Eesmärk ei ole lühinägevust kaotada, vaid selle süvenemist aeglustada.

"Kui näiteks aastaga lisandub üks diopter ja ravi tulemusel lisandub vaid 0,5 dioptrit, siis me loeme seda raviefektiks," tõi Palumaa näite.

Elustiil loeb

Lisaks ravimitele on olulised ka elustiilivalikud. Lühinägevust on nimetatud koguni elustiiliprobleemiks. Uuringud näitavad, et vähemalt kaks tundi päevas õues viibimist aitab lühinägevuse teket ja süvenemist vähendada.

Oluline on ka nn 20–20–20 reegel: iga 20 minuti järel lähitööd tehes vaadata 20 sekundit kaugusesse. "See on see, mida me arstidena kõigepealt soovitame, ja alles siis läheme edasi erinevate ravimeetodite juurde," selgitas Palumaa.

Põhjamaades on lühinägevuse levimus väiksem kui Aasias. Ühe põhjusena tuuakse välja see, et koolivahetunnid veedetakse õues.