Küsimus, kas inimesed näevad värve ühtemoodi, on paelunud filosoofe ja neuroteadlasi juba sadu aastaid. Seni on sellele olnud aga väga raske vastata. Nüüd proovisid kaks Saksa ajuteadlast seda siiski teha. Oma uuringus jäädvustasid nad 15 vabatahtliku ajuaktiivsuse mustreid. Nende töö viitab, et inimeste ajud töötlevad ja n-ö näitavad värve ühtemoodi, vahendab Nature News.

Uuringu ühe autori ja Tübingeni Ülikooli kognitiivse neuroteadlase Andreas Bartelsi sõnul on nüüd teada, et kindel värv kutsub ajus esile kindlat ajuaktiivsust. Teisisõnu võivad kõigil sama värvi nägevatel inimestel olla erinevad ajud, aga ajus toimuv on vähemalt mingil tasandil väga sarnane. Bartelsi sõnul on see uus ja põhjapanev avastus.

Värviline ajukaart

Andreas Bartelsit ja Michael Bannerti huvitas, kuidas näeb nägemisega seotud ajuosades välja erinevate värvide taju. Samuti tahtsid nad teada, kuidas see taju inimeseti erineb. Küsimustele vastamiseks värbasid nad oma uuringusse 15 vabatahtlikku.

Nad näitasid esmalt kõigile vabatahtlikele erinevaid värve ja jäädvustasid samal ajal funktsionaalse magnetresonantstomograafiga (fMRT) nende ajuaktiivsust. Seejärel võrdlesid nad uuritavate ajust tehtud salvestisi. Seeläbi said nad luua ajuaktiivsuse kaardi, millel oli näha, kus iga värvitooni ajus esindatakse.

Uurijad söötsid oma kaardiandmed õppimiseks lineaarse klassifikaatori nimelisele masinõppe mudelile. Eriliselt treenitud mudeli abil proovisid nad ajuaktiivsuse põhjal ennustada, millist värvi uuritavad teises katserühmas parasjagu nägid.

Ilmnes, et enamikul juhtudest ennustas mudel teise katseisikute rühma inimeste nähtud värve õigesti. Selleks tarvitses mudelil toetuda üksnes esimese katseisikute rühma ajuandmetele. Samuti leidsid uurijad, et aju töötles erinevaid värve visuaalses ajukoores samas piirkonnas veidi erinevates kohtades. Seejuures reageerisid erinevad ajurakud teatud värvidele tugevamini. Need vahed tulid ilmsiks kõigil uuritavatel.

Leiud viitavad Bannerti sõnul, et erinevad ajud kodeerivad värve sarnaselt. See sarnasus on aga tema sõnul mingil moel seotud viisiga, kuidas inimaju nähtavat ruumi esitab.

Uuringuga mitte seotud Sussexi Ülikooli värvinägemise uurija Jenny Bosteni hinnangul on teatud ajurakkude n-ö kalduvus teatud värve näha uus ja üllatav leid. See ei klapi tema sõnul hästi praeguste oletustega, kuidas kõnealustes nägemiskorteksi piirkondades värve töödeldakse.

Uuring ilmus ajakirjas Journal of Neuroscience.