"Värvid seostuvad emotsioonidega ja seda universaalselt inimestel üle terve maailma," ütleb Tallinna Ülikooli lingvistika ja tõlketeaduse dotsent Mari Uusküla. Kui aga inimestelt küsida, mis emotsioonid neil iga värviga seostuvad, on vastused erinevad. Seni oli teada, et näiteks kollase värvi seos rõõmuga sõltub inimese kultuuritaustast. 

Seni polnud aga uuritud, kuidas mõjutab värvide seostamist emotsioonidega inimese vanus. Uusküla osalusel valminud uus rahvusvaheline uuring tõi nüüd küsimusse selgust. Ühtekokku 31 riiki ja 22 keelt hõlmanud uuringus pidid eri vanuses inimesed omavahel kokku viima tosin värvi ja 20 emotsiooni Genfi emotsiooniringil. "Mind üllatas väga, et tegelikult on vanuserühmati suured erinevused: just 16–29-aastaste ja vanemaealiste vahel," märgib dotsent.

Ergas noorus

Kuigi eestlane läheb kadedusest roheliseks ja sakslane kollaseks, toob Mari Uusküla maailma eri riike hõlmanud uuringu valguses välja ka mitu kultuurideülest seost. "Kõige emotsionaalsem värv on punane: seda seostatakse viha ja armastusega. Hästi tugev emotsiooniseos on ka kollane ja rõõm ning veel on hästi tugev roosa ja armastuse seos," loetleb ta. Suhteliselt tugevaks osutusid veel musta värvi seosed kurbuse ja hirmuga.

Uusküla ja tema kolleege huvitas, kas sellised seosed kehtivad igas vanuses inimeste jaoks. 16-88-aastaste vastajatega küsitlus näitas, et nooremates earühmades on eelnimetatud värviseosed tugevad, kuid vanemas eas need tuhmuvad. "Mida vanemaks me saame, seda vähem emotsionaalsed hakkavad olema meie jaoks värvid. Näiteks vanemaealistele ei seostu punane enam vihaga," toob dotsent välja.

Kitsamalt täheldasid autorid, et inimeste vananedes kaotavad oma seoseid tunnetega eriti just tumedad värvid. Näiteks musta seos hirmuga pole vanemates vanuserühmades enam tugev. Ainsana jäävad peale 70. sünnipäeva ikka veel tugevalt püsima seosed punase ja armastuse ning musta ja kurbuse vahel. "Juba 60–69-aastaste vastajate seas on näha, kuidas rõõmu ja kollase seos enam ei ole nii tugevalt esindatud. See on minu jaoks märkimisväärne," täpsustab Uusküla. 

Dotsendi sõnul võib siin kehtida psühholoogiast tuntud hüpotees, et inimesed muutuvad vanusega leplikumaks. Kui nad käivad vähem toast väljas, looduses, võib seegi hakata värvitaju muutuma. Lisaks võib oma osa mängida silma füsioloogia: "Inimsilma tundlikkus väheneb juba alates 20. eluaastast. See on väga hästi viidav tagasi meie tulemustele, et 16–19-aastased inimesed tajuvadki värve hästi eredalt ja sellepärast on värvid nende jaoks emotsionaalsemad."

Samas ilmnes uuringust, et kui teatud värvid tekitavad tundeid pea kõigi kultuuride esindajates, jätavad mõned värvid inimesi universaalselt külmaks. "Üldse väga emotsionaalsed värvid ei ole hall, must ja lilla," nimetab Uusküla. Kui must seostub kurbusega, siis lilla on kristlusest mõjutatud maades olnud liturgiates nii-öelda poolmust ehk samuti leinavärv.

Kaastunne ei ole compassion

Eestlasi oli rahvusvahelises valimis 272. Mari Uusküla sõnul olid eestlaste puhul esindatud vaid 18–70-aastased vastajad ning vaid kümme protsenti neist olid mehed. Eesti keele kohta vastanud inimesed paistsid aga silma kahe iseomase värviseosega. "Eestlased on ülevoolavalt seda meelt, et kollane seostub rõõmuga. Meist enam seostavad rõõmu ja kollast vaid meie põhjanaabrid soomlased," nimetab dotsent ühe seose. 

Teine statistiliselt väga tugev seos tulenes keelelisest vääritimõistmisest. "Isegi algoritm on võimeline ütlema, et kui sa seostad omavahel musta ja kaastunnet, siis sa tuled Eestist," märgib Uusküla. Eestikeelses küsitluses kaastundeks nimetatud emotsioon oli ingliskeelses algvariandis compassion, mis tähendab pigem 'empaatiat' ja kuulub dotsendi sõnul positiivsete emotsioonide hulka; "Kui me vaatame Genfi emotsiooniringi, siis kaastunne kuulub selles samasse gruppi rahulolu, armastuse, kergenduse ja imetlusega, aga sõna kaastunne ongi eesti keeles mitmetähenduslik."

Ehkki uue töö näol oli tegu alusuuringuga, leidub sellel Uusküla sõnul võimalikke rakendusi. Näiteks pakuvad tulemused mõtteainet värviterapeutidele. Samuti saaks värviseoseid paremini mõistes luua meeldivad emotsioone tekitavaid kunstiteoseid. "Rakendus olekski luua näiteks hooldekodusse esemeid, mis tekitavad mingisugust head emotsiooni," arutleb dotsent.

Mari Uusküla ja kolleegid kirjutavad oma uuringutulemustest ajakirjas British Journal of Psychology.