Inimeste siniselembus on maailmas universaalne

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Eesti Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Inimeste meelisvärvid on sarnased nii meeste ja naiste, laste ja täiskasvanute, eesti- ja venekeelsete õpilaste kui ka autistlike ja tavalaste seas. Samuti ollakse ühel meelel nende värvide osas, mis ei meeldi, selgub Tallinna Ülikoolis tehtud uuringust. Eestimaalased eristuvad muust maailmast ka musta värvi hindamise poolest.

Lausanne'i Ülikoolis 2019. aastal läbiviidud uuring näitas, et poiste lemmikvärvid on sinine ja punane, tüdrukute lemmikvärvid aga sinine ja roosa. Cassia St. Clair märgib oma raamatus "Värvide salaelu", et ajalooliselt on olnud vastupidi: tüdrukuid hakati roosasse riietama alles 19. sajandi lõpus, poiste värv oli aga roosa "kuna neid ootab elus ees roosilisem tulevik kui tüdrukuid", kirjutavad Tallinna Ülikooli lingvistika ja tõlketeaduse dotsent Mari Uusküla ning prantsuse keele dotsent Merilyn Meristo.

Tallinna Ülikoolis läbi viidud uuring näitas, et universaalne lemmikvärv on sinine, mida nimetasid lemmikuks kõik eespool nimetatud rühmad. Nii eesti keelt emakeelena rääkijad, aga ka 24 erinevast riigist vastanud inimesed, lapsed ja täiskasvanud, eesti ja vene õppekeelega 1.-12. klassi õpilased. Samuti autismispektriga lapsed, keda võrreldi erivajaduseta lastega.

Must lagi on meie toal ja meie ajal ka

Eestimaalased eristusid teistest riikidest ja rahvustest vastajate hulgast selle poolest, et nad olid ainsad, kes nimetasid oma lemmikvärvina musta. Ilmselt tuleb põhjust otsida kultuurist ja sümboolikast, näiteks on üks Eesti rahvusvärvidest sinise ja valge kõrval must.

Kuid eelnevatest uuringutest, mis tõid välja eestlaste emotsionaalsed seosed musta värviga teame, et Eesti kultuuris on must leinavärv. Must seostub emotsioonidest kõige enam kurbuse, hirmu ja kaastundega. Musta ja kaastunde seos on niivõrd tugev ja teiste kultuuride kontekstis silmapaistev, et kui lasta mõnel algoritmil hinnata, kust seda värvi ja emotsiooni seostav inimene pärit on, leiab masin, et see inimene on pärit Eestist.

Samas armastatakse siinmail kanda musta värvi riietust ning noorte hulgas seostud must ilmselt ka mässumeelsusega.

Kõige vähem lemmikuks osutus pruun värv ja seda samuti kõigis küsitletute gruppides. Pruuni kõrval nimetati mittelemmikuks veel lillat ja kollast. Tulemus ühtib mitmete välismaal läbi viidud uuringutega. Pruun viitab närtsimisele ja väsimisele ning seostub emotsioonidest vastikuse, pettumuse ja põlgusega.

Kollane, mis on eri uuringute põhjal küll emotsionaalselt rõõmu värv, ei ole seda kõikides kultuurides. Nimelt seostub kollane rõõmuga nende maade rahvastele, keda on n-ö õnnistatud ka vihmasadudega. Kõige vähem seostavad kollast ja rõõmu päikeseküllastes riikides elavad rahvad, näiteks egiptlased.

Üksikasjad

Värske uuring viidi läbi nelja alluuringuna. Kõikidelt alluuringutes osalejatelt küsiti ka nende lemmikvärvi ja samuti värvi, mis neile kõige vähem meeldib. Kokku osales kõigis alluuringutes 1087 vastajat.

Esimene alluuring keskendus värvide assotsiatsioonide ehk värvide seoste uurimisele nende sõnadega, mis inimestele esimesena meenusid. Uuringus osales 247 inimest Eestist, kellest 207 emakeeleks oli eesti ning 38 emakeeleks vene keel. Küsitluses osalejate ülesandeks oli vastata ühe sõnaga kaheteistkümnele värvinimedele nagu must, valge, kollane, roheline, sinine, punane, roosa, lilla, oranž, hall, pruun ja beež.

Tugevad seosed tulid välja selliste paaride vahel nagu punane ja armastus, sinine ja taevas, kollane ja päike, roheline ja muru, valge ja lumi, lilla ja sirel, oranž ja apelsin. Paljud värviassotsiatsioonid olid seotud just loodusega. Ainuke erand oli roosa värv, mis seostus pigem inimeste või väljamõeldud tegelastega, näiteks Hello Kitty, Barbie, Roosa Panter. Esines ka individuaalseid assotsiatsioone, nagu must ja Mihkel Raud, roheline ja sibulamaitselised kartulikrõpsud või oranž ja Hollandi jalgpallikoondis.

Teises alluuringus küsiti vastajatelt, millist värvi riideesemeid vastajad kannaksid suvel ja talvel. Riideesemete hulgas oli nii mõlemale soole sobivaid (pikad püksid, triiksärk) kui ka vaid naisteriideid (kleit ja seelik). Kokku osales uuringus 388 inimest 24 eri maalt. Küsimustikke levitati eesti, inglise ja vene keeles. Eksootilisematest maadest osaleti ka Türgist, Brasiiliast ja Nigeeriast. Lemmikvärvidena nimetati sinist (78 inimest), punast (55), musta (35) ja rohelist (31).

Riideesemete värvide kohta võib välja tuua järgmised huvitavad tulemused. Kui pikad püksid võiksid vastajate arvates olla talvel mustad, sinised ja tumesinised, siis suvel võiksid need pigem olla helesinised, sinised või valged. Triiksärki kannaks vastajad talvel valge, sinise või mustana, kuid suvel valge, helesinise või roosana. Kleit oli vastajate nägemuses talvel ülekaalukalt must, kuid suvel kollane või valge. Nendest tulemustest võib järeldada, et me valime oma riideesemete värvitoone vastavalt aastaajale.

Kolmandas alluuringus küsiti eesti ja vene emakeelega 1.-12. klassi õpilastelt, millist värvi nad seostavad õppeainetega. Kokku osales 370 kooliõpilast, neist 217 vene õppekeelega koolist. Bioloogiat ja geograafiat seostati mõlemas rühmas rohelisega, eesti keelt sinisega, vene keelt punasega, ajalugu musta, pruuni ja halliga. Lisaks küsiti õpilaste lemmikvärvi ning selgus, et paljudel oli selleks sinine või roheline.

Neljandas alluuringus näidati 41 autislikule ja 41 tavalapsele rõõmsaid, kurbi, üllatunud, vihaseid ja neutraalseid joonistatud nägusid, mille taustavärv varieerus. Uuringust selgus, et gruppidevaheline erinevus puudus – kahe rühma lapsed seostasid värve emotsioonidega samamoodi. Lemmikvärvidena nimetasid autistlikud lapsed sinist, rohelist ja punast, tavalapsed aga musta, roosat ja sinist.

Saadud teadmisi võiks rakendada moetööstuses, toote- ja veebidisainis, samuti on uuringu tulemused kasulikud õpetajatele ja eripedagoogidele, kes oma igapäevaelus lastega töötavad.

Uuring viidi läbi Tallinna Ülikooli eri distsipliine ühendava õppeaine Erialasid Lõimiv Uuendus (ELU) projekti "Mis värvi on armastus?" raames. Projekti tulemusi kajastatakse täpsemalt selle kodulehel.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: