Värvid tekitavad kõigis maailma inimestes sarnaseid tundeid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Inimesed üle maailma seostavad omavahel värve ja tundeid ning need seosed ei sõltu inimese elupaigast.
Inimesed üle maailma seostavad omavahel värve ja tundeid ning need seosed ei sõltu inimese elupaigast. Autor/allikas: Jordi Domènech i Arnau/Flickr (CC BY-SA 2.0)

Kõik maailma inimesed seostavad omavahel värve ja tundeid. Sealjuures seostuvad erinevais paigus elavatel inimestel samad värvid samade tunnetega, selgub rahvusvahelisest uuringust.

Inimesed üle maailma seostavad omavahel värve ja tundeid ning need seosed ei sõltu inimese elupaigast. Sellisele järeldusele jõudis rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Lausanne'i ülikooli professori Christine Mohr'i ja tema doktorandi Domicele Jonauskaitega pärast pea 4600 inimese üksikasjalikku küsitlemist. Küsitlusele vastas 30 erinevast rahvusest inimesi kuuelt mandrilt, nende seas üle 300 eestlase.

Uurimisrühma kuulus ka Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi lingvistika ja tõlketeaduse dotsent Mari Uusküla, kes aitas uurimisrühmal koguda eestlaste kohta andmeid ning välja mõelda, kuidas eri keeled on omavahel seotud.

Tundeline punane ja tagasihoidlik pruun

Uuringus osalenud uurimisrühma liikme Mainzi Johannes Gutenbergi ülikooli teaduri Daniel Oberfeld-Twisteli sõnul oli tehtud uuring omasarnastest seni kõige ulatuslikum. Ühtlasi andis uuring tervikliku ülevaate üllatavalt sarnastest värvide ja tunnete vahelistest seostest kõikjal maailmas.

Teadlased palusid uuringus osalejatel veebis ära täita küsimustiku, kus neil tuli seostada kuni 20 erinevat tunnet 12 erineva värvinimetusega. Samuti pidid vastajad täpsustama, kui tugevalt nad mingit värvi ja tunnet omavahel seostasid. Osalenute vastuste põhjal arvutasid teadlased välja rahvuste keskmised hinnangud ning võrdlesid neid maailma keskmise hinnanguga.

Oberfeld-Twisteli sõnul ilmnes vastustest märkimisväärne ülemaailmne üksmeel. Näiteks seostus ainult punane värv kõikjal maailmas inimestele ühtaegu nii positiivse tundega ehk armastusega kui ka negatiivse tundega ehk vihaga. Kõige vähem tundeid tekitas uurija sõnul kõikjal maailmas pruun värv.

Samas märkasid uurijad ka mõningaid rahvuslikke eripärasid. Näiteks seostavad Hiina elanikud valget värvi teistest palju enam kurbusega. Sama kehtib Kreekas tumelilla kohta. Oberfeld-Twistel oletab, et Hiinas võib valge seostuda matustel kantavate valgete rõivastega ning Kreeka katoliku kirikus kannavad inimesed tumelillat leina ajal.

Oberfeld-Twistel oletab, et Hiinas võib valge seostuda matustel kantavate valgete rõivastega. Autor/allikas: manhhai/Flickr (CC BY 2.0)

Kultuuriliste eripärade kõrval võis inimeste hinnanguid mõjutada ka nende kodukliima. Uurimisrühma varasemas uuringus selgus näiteks, et kollast seostatakse õnnetundega rohkem nendes maades, kus päikeselist ilma esineb harvem, ning vähem ereda päikesepaistega maades.

Daniel Oberfeld-Twisteli sõnul pole üleilmsete sarnasuste ja erinevuste põhjused veel selged. Ta näeb võimalike mõjuritena nii kohalikku keelt, kultuuri, usku, kliimat, inimarengu ajalugu kui ka inimese meeleelundkonda.

Siiski on teadlased iseõppiva arvutiprogrammi abil süvaanalüüsi meetodil juba osa erinevuste põhjuseid kindlaks teinud. Nad leidsid, et rahvastevahelised hinnangud erinevad seda rohkem, mida kaugemal nad üksteisest geograafiliselt elavad ning mida erinevamad on nende kõneldavad keeled.

Kuidas tajuvad värve eestlased?

Mari Uusküla sõnul ühtib eestlaste värvitunnetus enamasti väga hästi üleilmse pildiga. "Meie jaoks on punane täpselt samamoodi esmalt armastuse ja siis viha värv," seletab ta. Roosa värv seostub eestlasele samas leebe armastusega.

Erinevus tekib aga näiteks kollase värvi tajumisel. "Eestlased või üldse ekvaatorist kõrgemal elavad põhjamaa rahvad on erinevad selle poolest, et kollane on meie jaoks rõõmu värv," märgib Uusküla. "Soomlastel on see seos veel tugevam kui meil, aga meil on see ka väga tugev." Võrdluseks ei seostu ekvaatori lähedal elavatel egiptlastel kollane rõõmuga üldse.

Nüüd jätkab sama uurimisrühm Mari Uusküla eestvedamisel konkreetselt lilla värvi seoste uurimist. "Me ei uuri enam ainult emotsioone, vaid et millised vabad assotsiatsioonid ja sõnad tulevad inimestel meelde, kui ütleme neile näiteks lilla või violetne," ütleb ta. Uurija lisab, et ehkki kõnealune uurimus on alles valmimas, ilmneb andmetest juba, et lilla ja violetne kutsuvad inimestes esile erinevaid seoseid ja sõnu.

"Kreekas on lilla leina värv," tõdeb keeleteadlane, "ja see tuleb tegelikult ladina keelest, kus lilla oligi nii-öelda "pool must". Seepärast seostuski lilla, või veelgi täpsemalt tumelilla Kreeka katoliku kirikus leinaga, samas kui näiteks eestlane peaks leinavärviks musta.

Üleilmsest värvitunnetusest kirjutatakse ajakirjas Psychological Science.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: