Eestlased tunnevad lõhnu, kuid ei räägi neist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Inimesed kalduvad oma lõhnataju alahindama.
Inimesed kalduvad oma lõhnataju alahindama. Autor/allikas: denniswong/Creative Commons

Enamikule meist on sündides kaasa antud võime tunda ja eristada lõhnu. Lõhnataju mõjutavad kolm põhitegurit: bioloogiline taust, isiklik kogemus ja keskkond. Eesti keele aasta puhul on paslik välja uurida, kas lõhnu vaid tuntakse hästi või osatakse nendest ka rääkida.

Lõhnade uurimine eri keeltes on viimase kümne aasta trend. York'i Ülikoolis töötav Asifa Majid on oma uurimisgruppidega tõestanud, et mõnes keeles on lõhnad paremini väljendunud kui teistes keeltes. Kas eesti keel kuulub nende keelte hulka, milles on palju lõhnasõnu?

Tallinna Ülikooli tudengite projektis tehti kolm katset.

Esmalt esitati 91 vabatahtlikule katseisikule (48 naist ja 43 meest) küsimus: "Nimeta, mida võid tunda ninaga?". Eesmärk oli saada teada, kas inimestele üldse meenub sõna lõhn. Meenus küll.

Koguni 90% vastanutest nimetas lõhna ja seda valdavalt esimesena. Järgnesid sellised sõnad nagu hais, külm, nohu, aroom, soojus, puudutus, valu ja temperatuur. Tulemusi võrreldi ligi 20 aastat tagasi Urmas Sutropi tehtud katsetega.

Teisena küsiti katseisikutelt "Milliste sõnadega kirjeldame lõhnu?".

Kolmandas nn pimekatses anti inimestele nuusutada seitset asja, millega nii mõnigi meist igapäevaelus kokku puutub: muld, kaneel, kummikinnas, aniis, kassikrõbinad, kohv ja küüslauk. Asjade järjekord katses oli kõigi vastanute jaoks sama. Inimestel paluti nuusutada ja kirjeldada, mida nad tunnevad.

Kas mehed tunnevad ja kirjeldavad lõhnu naistest erinevalt? Simon James/Creative Commons 

Naiste lõhnataju on parem kui meestel?

Iga inimene tajub lõhna aegruumis erinevalt. Teaduskirjanduses leidub väiteid, et naised on paremad lõhnatundjad kui mehed. Projektis osalenuid huvitas küsimus, kas naised tõesti tunnevad lõhna paremini ning kas nad oskavad lõhnadest ka paremini rääkida.

Katsed tõestasid vastupidist: kohvi, küüslaugu ja aniisi lõhna tundsid mehed paremini ära kui naised.

Katsetes osalenud 43 meest olid ka osavad sõnasepad – nende lõhnakirjeldused ei jäänud mitte üheski katses alla naiste vastustele. Edaspidiste sügavamate järelduste tegemiseks oleks vajalik suurema katseisikute hulk.

Hinnangulisus kui lõhnakirjelduse põhialus

Kuidas me siis ikkagi lõhnadest räägime? Kasutame selleks põhiliselt oma head nina, andes lõhnadele hinnanguid. Räägime heast ja halvast, meeldivast ja ebameeldivast, magusast, värskest ja lillelisest, aga ka hapust, vastikust, kibedast ja rõvedast lõhnast. Kirjeldustest tuleb välja, et lõhn ja maitse käivad käsikäes.

Lõhnaaistingud on seotud tugevate meenutustega. Kohvi nuusutades ütles üks katseisik "Huvitav, et töötunne tuleb hoopis, sõltuvuse tunne" ja küüslauku nuusutades muutus üks keelejuht rahutuks "Kohe tuleb minna maitsetaimi istutama". Lõhnakirjeldustes kasutati ka eksootilisi maitseid ja toite nagu ingver, wasabi ja sushi. Eesti keel kuulub nende keelte hulka, milles lõhnadest ei räägita. Küll aga on eestlased suurepärased lõhnatundjad.

Uurimus valmis Tallinna Ülikooli ELU ehk Erialasid Lõimiva Uuenduse projektina "Värvid, maitsed, lõhnad - mis keelel, see meelel ja vastupidi!?", mille tegid üliõpilased Anu Vau, Mari-Ann Aren, Anette-Maria Arnek, Jelizaveta Kurašova, Liisa Lents, Julia Podgorneva, Sigrid Sünd, Külli Teetamm ja Anni Viirmets. Projekti juhendasid Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi dotsent Mari Uusküla ja doktorant Karin Zurbuchen.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: