Arvatavasti on toidukultuur Eestis viimaste aastate jooksul muutunud nii tähtsaks, et eesti keeles on esile kerkinud sellised uued sõnad nagu umami, vürtsikas ja piprane. Ometi on nõndanimetatud põhimaitsed eesti keeles ka võrreldes 20 aasta taguse Urmas Sutropi läbiviidud uurimusega ikka samad: magus, soolane, hapu ja kibe. Kõik meile tuntud vanast heast bioloogiatunnist.

Praeguses katses paluti 78 vabatahtlikul esiteks nimetada kõik maitsed, mida nad teavad. Teisena küsiti katseisikutelt, kuidas nad maitset kirjeldaksid. Kolmandana näidati katseisikutele kaheksa tuntud toiduaine pilti ning paluti nende maitset kirjeldada. Neljandana aga pakuti samu toiduaineid – leiba, porgandit, sidrunit, iiriskommi, TUCi soolaküpsist, Granny Smithi õuna ja sibulat – maitsta ning paluti kirjeldada nende maitset.

Maitset tajutakse kõigi meeltega

Maitse tajumine on sügavalt kogemuslik, seda jagatakse ainult keele kaudu, sest ükski inimene ei saa teada, mis maitset teine sama asja maitstes tunneb. Küll aga on maitsete tajumisel meile abiks keel. Ja just seetõttu on maitsenimetuste uurimine vajalik, et me teaksime, kuidas maitset üksteisega jagatakse.

Tulemused näitavad, et maitset tajutakse kõikide meeltega, sest kogutud keelendite hulgas oli peale maitsesõnade tekstuurisõnu (vesine, õhuline), temperatuurisõnu (soe, jahe), erinevaid hinnanguid (meeldiv, rõve), auditiivseid omadussõnu (krõmpsuv, plaksuv), lõhnasõnu (lõhnatu, aromaatne), teatud objektiga seotud sõnu (maapähklimaitse, mesimagus), metafoorseid väljendeid (viib keele alla) ja emotsioonisõnu (meeliülendav).

Maitse on seotud mälestustega

Pildi vaatamine ja hiljem toiduaine maitsmine oli paljudel inimestel seotud mälestustega. Porgandiga seostusid vahvad lood lumememmede ehitamisest või kodune porgandipeenar. Tihti tulid esile mälupildid lapsepõlvest, seda eriti leiva maitset kirjeldades. Maitse näib olevat kultuuriline, sest datliga ühtegi mälestust ei seostunud. Pilti vaadates nimetati vähem maitsesõnu kui sama toiduainet maitstes, mis tõestab, et maitsete edasiandmine on kogemuslik.

Uuring "Värvid, maitsed, lõhnad  - mis keelel, see meelel ja vastupidi!?" valmis Tallinna Ülikooli ELU (Erialasid Lõimiv Uuendus) projekti raames ning selle tegid üliõpilased Gloria Soobik, Mark Kristohver Emmerich, Liina Janson, Cristofer Kuusma, Janne Raidve, Helena  Randmäe, Reelika Sirkel ja Elo Urb. Projekti juhendasid Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi dotsent Mari Uusküla ja doktorant Karin Zurbuchen.