X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Lapsevanemate võitlus ühismeediahiidudega kogub hoogu

Foto: Sara Kurfeß/Unsplash

USA föderaalkohtunik otsustas hiljuti, et riigi põhiseaduses sõnavabadust kaitsev punkt ei vabasta ühismeediaplatvorme neil postitatava sisu eest vastutamisest. Nõnda võib oodata, et sadade lapsevanemate ja koolide esitatud hagi paisub rekordilähedase mahuga kohtusüüdistuseks, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Keskmiselt kasutavad maailma tööealised inimesed iga päev sotsiaalmeediat üle 2,5 tunni. Niinimetatud detox-meediadieediga on näidatud, et maailma selle osaga toimetulemiseks piisaks ka poolest tunnist. Oma aja tagasi saamine nõuab aga tahtejõudu.

Järelikult ulatub selle maailma mõju inimpsüühikale muudest elukeskkonna ilmingutest sügavamale ja paistab, et vabast tahtest. See viitab jätkuvale arutelule vaba tahte illusioonist. Enamik nõustub ju, et nad peaksid ühismeediat vähem külastama, aga ei suuda sellest lihtsalt loobuda.

Sotsiaalmeedia pakub meeldimiste, jagamiste ja jälgijate kogumise kaudu tugevaid ja mõõdetavaid sotsiaalseid hüvesid. Uuringute järgi on just need selle meediavormi liigtarbimise peamised põhjused. Isegi kui esmapilgul võiks arvata, et neiks on hoopis sealt saadav kiire ja hetkeline meelelahutus ja lõbu.

Evolutsioon vormis inimest sotsiaalseid suhteid meelelahutusena tarbivaks loomaks märksa sügavamalt. Inimesi ühendavad mitmed universaalsed vajadused: nende seas on kuuluvustunne, olla ühe või mitme rühma liige, aktsepteeritud ning kogeda käitumist suunavat kiitust ja tunnustust. Kas nende otsimistega võib aga minna üle piiri?

Vanasti oleks olnud sellele küsimusele lihtsam vastata ja oleks võinud tõdeda, et suhelda võiks isegi rohkem. Teistega suhtlemiseks samal ajal samasse kohta minemine, kirjade vahetamine või helistamine on kõik aeglased, suhteliselt ressursinõudlikud, üpris kulukad ja samas väikese infotihedusega suhtlusvormid. Seevastu tänapäeva sotsiaalmeedia on mugav ning hõlpsasti ligipääsetav tööriist inimlike vajaduste rahuldamiseks ajast ja asukohast sõltumata.

Seetõttu võib juhtuda sagedamini ka seda, et millegi hea poole püüeldes minnakse üle piiri ja satutakse üha rohkem kokku ebameeldivaga. Vajadus teiste kaudu enda olemasolu vajalikkust kinnitada võib muutuda meeldimiste tagaajamisest püsivaks sõltuvuseks, mille tagajärjel süveneb pettumus, kui postitused toovad oodatust halvemaid tulemusi.

Tuttavate edust tingitud kadedus, teiste elus toimuva nägemine ja sündmustest või olulisest teabest ilmajäämine jne muutuvad piinavaks. Arvatavasti pole võõrad ka ebameeldivad või vaenu õhutavad kommentaarid jmt. Sellest järeldub, et suurearvulise ja rohkelt oma aega panustava kasutajaskonnaga teenuses peavad esile tulema kurvemad tagajärjed ning jõulisemad enda ja teiste päästmise katsed.

Päris maailmas on mitmel pool juba kohtusse esitatud süüdistusi ühismeediaettevõtete vastu, väites, et need on põhjustanud mitmesugust kahju. Räniorus võttis kuulduste järgi tuure üles kohalikus edetabelis rekordilähedase mahuga kohtusüüdistus. Sajad lapsevanemad ja koolid USA-s esitasid samal ajal ühise süüdistuse Facebooki ja Instagrami omaniku Meta, Tik-Toki, Google ja Snapchati omaniku Snapi vastu.

Nelja suure ühismeediahiiu vastu esitatud süüdistuse kokkuvõttes esineb korduvalt Briti alama Molly Russelli nimi. 14-aastane neiu sooritas 2017. aastal enesetapu.

Põhja-Londoni kohtule esitatud tunnistuses kirjeldab neiu isa, et vaatas pärast tütre surma tema veebiajalugu, mida ta nimetas maailma süngeimaks materjaliks. Neiu sotsiaalmeedialeht koosnes suures osas enesevigastamist ja enesetappu normaliseerivast ning toetavast materjalist. Seda saabus Molly aadressile eri platvormide kaudu veel tükk aega pärast neiu surma.

Ameeriklased kasutavad kurba juhtumit ühe tõendina, mis pidavat vähemalt osaliselt kujutama sotsiaalmeediat kui laste tervist ohustavat toodet. Väidetavalt leidub arvukalt lisatõendeid, kuidas ettevõtted on olnud ohust teadlikud pikemat aega, aga jätkavad selle levitamist ega tee pingutusi probleemi lahendamiseks. Enesetapule kaasaaitamine on vaid osa tervisele kahju põhjustava toote valmistamises süüdistavast materjalist. Etteheidete raskuskese rajaneb kahjuliku sõltuvuse teadlikul tekitamisel ja selle tagajärgedel.

Ühhismeediaplatvormid on end seni õigustanud USA põhiseaduses sõnavabadust kaitsva esimese parandusega. Nad esitasid selle argumendi põhjal omapoolse avalduse, et kohus ei peaks nende vastu esitatud süüdistust üleüldse arutlusele võtma.

Just äsja otsustas aga kohtunik, et ettevõtted ei saa seda USA põhiseaduse peatükki hagi blokeerimiseks kasutada. Lisaks määras kohtunik, et kehtivate seaduste tõlgenduses ei ole need tehnilised platvormid neile esitatud teabe kirjastajad. Viimaseid kaitseb seadus trükitud sisu eest vastutamast, pannes selle ainult raamatu või artikli kirjutanud autorile.

Ühismeedia manipuleerib seevastu autorite ning lugejatega ja kujundab, mida nende teenuses avaldatakse. Järelikult on nad aktiivse sisu koostajad, saavad sellest hüvesid ja peavad ka selle eest vastutama. Eeldatavalt jätkub see vaidlus järgmistes kohtuastmetes.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: