Ühiskond loob oma liikmete koostöö tõhususe tõstmise nimel koole. Neis õpetatakse ühiseid standardeid käitumisi, lugemise, kirjutamise ja jagatud kultuuriväärtusteni. Lisaks aidatakse kaasa sellele, et igaüks oskaks iseseisvalt ja teistega koostöös mõista ning lahendada maailmas leiduvaid väljakutseid. Kõige selle tulemusena ollakse ka ise üks muutumiste põhjuseid.

Kui haridussüsteem ei suuda muutuvate nõudmistega kohaneda, ähvardab kogukonda häda. Näiteks päevakajaliste väljakutsetega hakkamasaamiseks vananenud ainete õpetamise või aegunud meetodite kasutamise tõttu, on ajalugu olnud tunnistajaks mitmele juhtumile, kus haridusasutuste paindumatus on edasiminekut pigem takistanud kui soodustanud.

Olgu ühe näitena Euroopas tööstusrevolutsiooni päevil põikpäiselt jätkunud klassikalise hariduse elushoidmine. Seda võib ju mõista, kuivõrd haridus rajaneb kogemusele. Senises teadmiste pagasis puudus masinate maailma kujundatud ühiskonna olemuse ja vajaduste kirjeldus. Kui maailmas toimus tehnoloogia ja tööstuse vallas kiire areng, rõhutasid mitmed koolid vajadust õpetada jätkuvalt ladina ja kreeka keelt. Selle asemel, et pakkuda pakiliselt vajalikke teadmisi praktiliste teaduste ja insenerioskuste vallas.

Tööturul konkureerimiseks vajalike pädevuste kasvav lõhe haridussüsteemi pakutavate oskuste vahel, aeglustas majanduse ja tööstuse arengut. Sarnaseid hariduslikke konflikte esines ka ookeanitaguses USA-s, kuid nende suhteline edu on tõend kohanemise kiirusest.

Infotehnoloogia kiire areng on toonud uuesti esile hariduse vananemise ohu. Üllatavalt kiireks kujunenud muutuste keskel võivad traditsioonilised õpetamismeetodid ja suhtumised õppimise tulemuslikkusesse inimesed hätta jätta kohanemisel uute väljakutsetega. Taaskord unustavad inimesed seejuures, et enamik muutustest, sh tehisaru pealetung, on inimeste endi loodud, nende endi soovil, nende endi probleemide lahendamiseks. Sisuliselt pingutatakse üksteise võidu elukorralduse muutmise nimel.

Ometi tahavad paljud uskuda, et tegemist on vaid millegi vana kordumisega. Teisisõnu pole vaja erutuda, vaid tuleb natukene kannatlikult oodata kuni torm rahuneb ja nad saavad vanaviisi hakkama. Selles mõttes on neil õigus, et alati leidub neid, kes arvavad, et midagi olulist pole toimumas.

Muutuste valguses on huvitav jälgida õppeasutuste murelikke professoreid. Ühiskond hindab õpetajate tööd sarnaselt vabriku tootmisprotsessile, lugedes kokku toodanguühikud ja nende kvaliteedi ehk lõpetajate arvu ja nende hinded. "Viielised" või "A"-le vastavad indiviidid on kõige standardsemad. Vähema hindega tembeldatutel jäi midagi puudu või on probleem vales standardis.

Enam ei saa aga olla kindel, kas kõrgeimad hinded antakse õppijale või tema arvutile. Vahest on halvema hinde saajad endiselt inimesed, kes veel ei oska tehisintellekti piisavalt tulemuslikult kasutada.

Oodatava esmase reflektoorse reaktsioonina alustati maailmas võitlust TI abil kirjutatud ja loodud tööde ning nende esitajate põrmustamiseks. Reaalses elus on spikerdamise üle kohtu mõistmine jäetud näiliselt õpetaja otsustada, kuigi eeskirjad sätestavad peaaegu totaalse õppetööst eemaldamise ehk haridusliku giljotiini.

Karistuse kõrge hind kajastab ühiskonna võimetust tulla toime oma nunnude liikmete tüssamislembusega. Pettes ennast nagu iga õpilane, kes leiab, et kui miski paistab hea, on see ka päriselt hea. Näiline talumatus tehisintellekti koostatud töö esitamisega petmise suhtes on sama kehva kvaliteediga lahend, kui taolisel teel reaalselt kõrgeima hinde saanud tööd. Mõlemad on illusioonid.

Näiteks on illusioon tehniliste meetmete kasutamine tehisintellekti loodud sisu tuvastamisel. Sisuliselt muutub tehnoloogiline protsess aga tekkiva kassi ja hiire mängu mõjul üha paremaks. Parimaks ei muutu "kass", vaid loominguline tehnoloogia, sest me ise soovime, et masin teeks kõike võimalikult hästi, st mitte masinlikult.

Järelikult peab õppima midagi uut ja tegema seda teistmoodi. Seda tehakse tööstusrevolutsiooni ajal kujunenud arusaamade, normide ja harjumuste toel. Vahest tuleks harjuda mõttega ja anda õpetamine TI ülesandeks, sest siis ei esindaks see õpilast vaid õpetajat.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".