Materjalid, mis sisaldavad teatud tüüpi värve, viimistlusvahendeid ja metalle, võivad kokkupuutes kandja nahaga põhjustada kergemaid ärritusi ja allergiaid. Samuti võivad need olla kantserogeensed või mõjuda halvasti inimese viljakusele, nentis Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi kaasprofessor Tiia Plamus.

"Tootja peab garanteerima, et toodetes ei sisalduks keelatud kemikaale üle lubatud piirnormide. Kemikaalid satuvad toodetesse erinevates materjalide ja toodete töötlemise ja käitlemise etappides. Näiteks kasutab tekstiilitööstus palju orgaanilisi lahusteid. Need on kahjulikud, kui hingatakse sisse lahusti aurusid või kui need on kontaktis nahaga," selgitas kaasprofessor.

Tekstiilmaterjalide tootmisel ja töötlemisel leiavad kasutust ka mitmesugust vett- ja mustust hülgavad ained, mida kasutatakse erinevates õueriietes. Veehülgavuse saavutamiseks võetakse appi erinevad fluoritud või perfluoritud koostisained, tõi Plamus välja.

Rõivaste tootmisel kasutatavate kemikaalirühmade loetelu on pikk. Nende hulka kuuluvad veel ka pindaktiivsed ained, mida kasutatake pesuvahendites ja pehmendajates. Plamus tõi veel näitena biotsiidid ja pestitsiidid. "Neid kasutatakse putukate, hallituse ja umbrohu vastu. Biotsiide aga näiteks toodete või materjalide tootmisel, transpordil või selleks, et anda lõpptootele antibakteriaalsed omadused," selgitas kaasprofessor.

Rõivaste tootmisel kasutatavad värvained võivad aga olla toksilised ja sisaldada raskmetalle. Nende sekka kuuluvad näiteks tina, plii ja kroom.

Samuti kasutatakse ka riiete tootmisel tihti plastifikaatoreid, mis muudavad plaste pehmemaks. "Kõige tavalisem plastifikaatorite grupp on ftalaadid. Kahjuks võivad aga ftalaadid kergesti materjalidest välja leostuda ja muutuda toote kasutajale ohtlikuks," nentis tekstiiliteadlane.

Nuusuta ja vaata

Tiia Plamus tõdes, et tavainimesel on väga raske hinnata, kas mõni riideese sisaldab keelatud kemikaale üle lubatud piirnormi. "Tarbija jaoks võiks olla ohumärk see, kui uued rõivad lõhnavad ebameeldivalt või on etiketil soovitus pesta tooteid eraldi, sest need annavad värvi. Tume värv annab indikatsiooni, et riie võib olla potentsiaalselt ohtlik. Seetõttu tuleb kindlasti uued rõivad enne kandmist ära pesta," toonitas ta.

Kindluse mõttes soovitab Plamus kontrollida Euroopa Liidu ohtlike toodete registrit Safety Gate. Sealt võib uurida, milliseid tooteid ei tohtinud näiteks Eestisse tuua ja mida on juba tollis tagasi saadetud. Lisaks annab register teavet sellegi kohta, millised ohtlikud tootetud on juba turul müügil ning mida kutsutakse tagasi ja korjatakse poelettidelt.

"Antud registrist võib leida nii odavketi firmade tooteid kui ka päris tuntud ja kallimate brändide tooteid. Seega me kindlasti ei saa alati tuua võrdusmärki, et odav toode sisaldab tingimata keelatud kemikaale ning kallim toode ei sisalda," täheldas Plamus. Tarbijatel endal on tema sõnul väljastpoolt EL-i tellitud toodete vastavust nõuetele väga keeruline kontrollida.

Jälgi etiketti

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) tooteohutuse talituse juhataja Jana Baljutis-Kütt märkis, et Safety Gate teadete järgi kipuvad pikaajalise tervisemõjuga kemikaale sisaldama eeskätt mänguasjad, kotid, sporditarbed, ehted. Samuti leiab neid sagedamini jalatsitest nagu plätud ja kummikud.

"Ehetes on probleemkoht raskmetallide sisaldus ning pehmest plastist või PVC-materjalist toodete puhul ftalaatide sisaldus. Ftalaadid mõjutavad elundeid, mis toodavad hormoone ja põhjustavad seetõttu muuhulgas viljakushäireid. Raskmetallid nagu plii ja kaadmium kuhjuvad organismis ning mõjutavad seeläbi organite tööd," sõnas Baljutis-Kütt 

Erinevatelt veebiplatvormidelt oste tehes soovitab TTJA pöörata tähelepanu toote märgistusele, sealhulgas sellele, kas neilt leiab tootja nime ja selle kontaktandmed. Samuti peaks olema tootel tuvastamist võimaldav teave nagu mudeli-, partii- või seerianumber, CE-märgise kohustusega toodetel, nagu näiteks mänguasjadel ja elektrikaupadel, ka CE vastavusmärgis.

"Lisaks soovitame tarbijatel enne ostu sooritamist tutvuda Safety Gate avaliku veebilehega, kus on avaldatud teave Euroopa Liidu turul tuvastatud ohtlike toodete kohta ning kontrollida, kas toote kohta võib vastaval veebilehel olla teavitus üleval," toonitas tooteohutuse talituse juhataja.

Täiendavalt juhib TTJA tähelepanu sellele, et Hiina veebipoodidest tellitavad tooted ei pruugi alati vastata reklaamitud piltidele ja kirjeldustele. Madalam hind võib tähendada ka võimalikku kvaliteedierinevust, kuid mitte alati. "Euroopa Liidus müüdavatele toodetele kehtivad ohutus- ja kvaliteedinõuded, näiteks osadel toodetel peab olema CE-märgis, kuid Hiinast tellitud tooted ei pruugi neid nõudeid täita, mis võib suurendada turvariske," võttis Baljutis-Kütt kokku.

Teaduskirjandusest leiab konkreetsete kiirmoebrändidega seotud terviseriske analüüsivaid artikleid pigem vähe. Samas on leidnud näiteks Kanada ringhääling, Greenpeace Saksamaa, Souli linnavalitsus ja Rootsi kemikaaliamet oma pistelistes, kuni sadakonda eset hõlmanud uuringutes, et sõltuvalt uuringust ja tootekategooriast ületavad keelatud ainete piirnorme 10–45 protsenti kiirmoe toodetest.