Muistsed ameeriklased täiendasid sauruste jälgi abstraktsete joonistega
Brasiiliast on leitud dinosauruste kivistunud jalajälgi ja otse nende kõrvalt muinasaegsete inimeste kivvi kraabitud kujundeid ehk petroglüüfe.
Mingilgi moel ei toeta see leid kohati levinud eksiarvamust, et saurused ja kiviajainimesed elasid ühel kaunil iidsel ajal teineteise kõrval.
Küll aga osutab, et Lõuna-Ameerika muistsed inimasukad on omal ajal ise ka need saurusejäljed üles leidnud ja neid siis nii tähtsaks ja tähenduslikuks pidama hakanud, et on leidnud vajaliku olnuvat neid omapoolsete kiviuuristustega täiendada.
Leonardo Troiano Brasiilia rahvuspärandi instituudist ja ta kolleegid käisid Paraíba osariigis asuva Serrote do Letreiro saurusefossiilide leiupaigas ringi jalgsi ja filmisid paika õhust droonidega.
Nii leidsidki nad varem avastamata dinosaurusejälgi, nende lähedalt, vaid viie kuni kümne sentimeetri kauguselt inimeste tehtud märke.
Märgid kujutasid endast enamjaolt puht-geomeetrilisi kujundeid, peamiselt ringjooni koos neid radiaalselt läbivate sirgjoontega ja muude seesuguste abstraktsete lisandustega.
Fossiilistunud jäljed olid endast maha jätnud kriidiajastu algul, ajavahemikul 145 kuni 100 miljonit aastat tagasi elanud teropoodid, sauropoodid ja ornitopoodid.
Petroglüüfe kivvi vedanud inimeste kohta on teada vähe. Teadlaste hinnangul jääb nende märkide vanus kolme ja üheksa tuhande aasta vahele.
Troiano ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Scientific Reports, et petroglüüfide autorid valisid oma taieste asupaiga üsna kindlasti teadlikult saurusejälgede kõrvale; jälgede kohalolu on lihtsalt sedavõrd valdav.
Mida muistsed lõunaameeriklased neist jälgedest arvasid ja mida täpselt mõtlesid, kui neid meie mõistes ehk kunstiliselt täiendasid, seda me paraku ei tea ja vist ei saagi kunagi teada.
