"Märt mängib, kadri kuseb": vanarahvale ennustas ilma loodus ja rahvakalender ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kadrisandid.
Kadrisandid. Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Vanarahva suust on pärit erisugused ilma ennustamise ütlused. Kuidas vanarahvas tähtpäevade ja looduse märkide põhjal ilma prognoosis ja kas seapõrn on olnud oluline talveilma ennustamise vahend, uuris Novaator Eesti kirjandusmuuseumi vanemteadurilt Mall Hiiemäelt.

Eesti põlistraditsioonides on pikaaegsel ilmaennustamisel olulised olnud rahvakalendri tähtpäevad ja looduse märgid, rääkis Hiiemäe.

"Pikka prognoosi on tehtud kalendri tähtpäevadele toetudes, sest need olid niisugused orientiirid, mida teati ja mida osati arvestada," lausus ta. Hiiemäe sõnul on mitmete kalendritähtpäevade kohta tekkinud vanasõnataolised ütlused, näiteks: Vesised lihavõtted, rasvased jõulud. "Kui kevadel sajab hästi palju, siis jõulud on rikkalikud, saagid on head ja me saame palju süüa," selgitas Hiiemäe.

Ta lisas, et palju on olnud ütlustes analoogiaid: "Kui on nii, siis on naa. Mis on kevadel varem, on sügisel hiljem ja vastupidi. Kusjuures need ei tarvitse kuigi hästi täide minna."

Mõned näited: Kui hinged reega lähvad, siis tuleb pikaline ja külm kevadi, kui vankrega, siis rutuline ja soe. (Suure-Jaani). Laurits ja Pärt näitavad teineteisele hammast (Tori) ehk kui lauritsepäeval külm, on ka pärdipäeval ja vastupidi.

Rahvakalendri põhjal ilma ennustamisel on oluline arvestada, et niisugused ütlused käivad vana kalendri järgi, mis tähendab, et kaks nädalat tuleb juurde arvestada.

Lisaks rahvakalendri tähtpäevadele on ka igasugused looduse märgid, mida ilma ennustamisel arvesse võeti. "Looduse märgid on peaaegu et kõige objektiivsemad, kui üldse arvestada seda, et ilmaprognoos võiks täide minna. Neid on küll taimede järgi, küll puude järgi, millal nad lehtivad. On ilusaid ütlusi, millal mingisugune lind saabub ja millal kägu lõpetab kukkumise," selgitas Hiiemäe. Näiteks: Kui kägu kolm päeva enne jüripäeva kukub, siis on hea vilja-aasta, aga kui kägu kolm päeva pärast jüripäeva kukub, siis on nälja-aasta (Põltsamaa).

Ilmaended ja saagiended on Hiiemäe sõnul ikka käsikäes käinud. Kuivõrd eestlased on sajandeid olnud põlluharija ja karjakasvataja rahvas ja meie asukoht on klimaatiliselt segases kohas, siis on loomulik, et ilma ennustamine on siin väga populaarne olnud, rääkis Hiiemäe.

Seapõrna pealt ilma ennustamine pole vanemas pärimuses levinud

Seapõrna pealt ilma ennustamine on Hiiemäe sõnul Eestis küllaltki nõrgalt esindatud ja tegemist on eeldatavasti ida poolt tulnud traditsiooniga.

Seapõrna pealt ilma ennustamine toimub sarnasuse alusel, nagu rahvapärimuses üldisemalt, selgitas ta. Ilma ennustamisel vaadatakse enamasti, kumb põrna ots on paksem ja kumb on õhem ja selle põhjal otsustatakse, kumb osa talvisest perioodist on külmem ja kumb osa on soojem.

Just seapõrn on ennustamiseks olnud sobiv muuhulgas seetõttu, et siga on maailma ajaloos üks vanimaid koduloomi. "Küllap on usutud, et siga ikkagi talletab seda sajandite ja pikema aja mälu endas," täpsustas Hiiemäe.


Pane ennast proovile, kui hästi tunned ilmastikuga seotud ütlusi.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: