Jüripäeval pandi hundid ketti ja lasti poisid vabaks
Jüripäev ehk 23. aprill oli sajandite eest omamoodi aastavahetus: siis algas uus põllumajandusaasta. Ajaloolase Ründo Mültsa sõnul on kunagistest kommetest tänapäeva jõudnud jüriöö märgutuled, ent uue kombena on lisandunud näiteks motohooaja algus.
"Jüripäev on maarahva üks tähtsamaid, kui mitte kõige tähtsam püha ajalooliselt, sest see on aeg, kus hakkavad pihta põllutööd," ütles Wittensteini ajakeskuse teadur saates "Terevisioon". Samuti tähistas päev Mültsa sõnul kõikvõimalikke uusi alguseid, olgu siis karjakasvatuses või kolimises.
Mültsa sõnul ei saa jüripäeval mainimata jätta karjakellasid ja karjasepasunaid, sest just jüripäeval võis karjane panna esimest korda loomale kaela karjakella. Ametisse võeti uued karjased ja palgati uued talutöölised. Ühtlasi ei kardetud enam hunte, sest Püha Jüri oli ajaloolase sõnul huntide vaoshoidja. ".Jüripäeva paiku pandi nii-öelda päitsed pähe huntidele ja lasti siis poisid vabaks, et nad saavad minna karja ja ka võib-olla ehale," kirjeldas Mülts.
Tänapäeva inimene teab jüripäeva seoses mitme ajaloosündmusega nagu jüriöö ülestõus või Asutava Kogu ametisseastumine. "Sümboolne märk, mis on elanud üle kõik ajad, on jürituli," ütles Mülts. Viimast tegi talurahvas nii kurja peletamiseks kui ka uue alguse puhul. "Tänapäevagi on kandunud jürituli kui sümboolne esimene lõke, kus kõik vana, mis talvega tuleb kaasa, saab ära põletatud," märkis ta.
Ajalooliselt tehti jürituld kas jüriööl või jüripäeval. "Jüritulega on läbi suitsutatud ka kõikvõimalikud loomad, kes lähevad karja, et neil oleks väga palju õnne," selgitas Mülts.
Tähtpäeva puhul kutsub ka Wittgensteini ajakeskus Ründo Mültsa sõnul eeskätt maal elavaid inimesi üles tegema õhtul alates kella 21st jüriöö märgutuld. "Jüripäev on eelkõige maarhava püha ja just praegusel ajal meil ongi paslik näidata, et elu ei ole ainult suurlinnades," ütles ta.
Kui varasematel aastatel on Paide vallitornis süüdatud jürituld antud tõrvikute abil käest kätte, siis koroonaajal tulevad korraldajatele appi motomehed. "Motomehedki alustavad jüripäeval oma hooaega ning viivad paidest Riigikogu esimehe süüdatud märgutule teistesse Eestimaa tähtsatesse punktidesse," kirjeldas Mülts.
Ta loodab, et jüriöö ilm tuleb hea, sest ajalooliselt kuulusid jüripäeva juurde ka ilmaended. "Paslik on öelda, et kui jüripäeval on niivõrd valge, et mees näeb hobuse selga hüpata, kuna hobune on üks olulisemaid jüripäeva objekte, siis tuleb ikkagi hea aasta," ütles Mülts.
Toimetaja: Airika Harrik
Allikas: "Terevisioon", küsis: Katrin Viirpalu.