Nüüd annavad Hollandi teadlased teada, et on saanud uusi andmeid kunagisest enam-vähem Austraalia suurusest mandrist nimega Argoland.

Selle kontinendi tükke on teadlased varem arvanud leidnuvat mitmelt poolt Kagu-Aasia piirkonnast, lõimituna sealse maismaa sisse; arvatakse, et merede all võib tükke leiduda veel, ja palju suuremaidki.

Arvatakse, et Argoland murdus Austraalia küljest lahti umbes 155 miljonit aastat tagasi, juura ajastul, mil Maal müttasid dinosaurused.

Seejärel hakkas Argoland liikuma aeglaselt praeguse Aasia suunas, kuid lagunes tee peal paraku tükkideks.

Teadlased on arvanud, et suurem osa sest kunagisest mandrist võis vajuda ka serv ees teiste suurte maakooretükkide ehk laamade alla — selline nähtus on teada ja seda nimetatakse subduktsiooniks — ja sellest oleks teaduslik-tunnetuslikus plaanis väga kahju.

Eldert Advokaat ja Douwe van Hinsbergen Utrechti Ülikoolist on nüüd teinud seitse aastat tööd ja püüdnud Argolandi ajaloo täpsemalt välja selgitada.

Suureks abiks oli neile arvuti, millel nad mudeldasid laamade liikumisi sadu miljoneid aastaid tagasi. Lisaks tegid nad välitöid mitmel Indoneesia saarel.

Nüüd kirjutavad nad ajakirjas Gondwana Research, et tõenäoliselt ei murdunudki Argoland Austraalia küljest ühes tükis, vaid oli juba algusest peale lõhestunud. Lõhenemine sai tõenäoliselt alguse juba kümneid miljoneid aastaid enne lõplikku lahtimurdumist.

Kuid kõigest hoolimata ilmneb Advokaadi ja van Hinsbergeni tulemustest, et kunagisest kontinendist on alles rohkem kui karta võis ja ei ole ta nii jäljetult kadunud midagi.

Muinasmandri materjali leidub mudeli järgi nii Jaava, Sulawesi, Borneo ja Timori saarel kui ka Birmas ehk Myanmaris.

Põnev on see, et ka teiselt poolt Austraaliat, Uus-Meremaa suunalt on teadlased varem tuvastanud kadunud mandri nimega Zealandia.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.